Jõhvi keskväljakul võtab koha sisse lastesõbralik jääkaru

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmaspäeval avati Tartus Raekoja platsil Kalev Pritsu ja Aivar Simsoni jääskulptuur "Johannes draakoniga", järgmise nädala teisipäeval alustavad nad Jõhvis jääkaru tegemist.
Esmaspäeval avati Tartus Raekoja platsil Kalev Pritsu ja Aivar Simsoni jääskulptuur "Johannes draakoniga", järgmise nädala teisipäeval alustavad nad Jõhvis jääkaru tegemist. Foto: SCANPIX

Kunstnikud Kalev Prits ja Aivar Simson hakkavad teisipäeval Jõhvi keskväljakul jääkuubiku seest jääkaru välja meelitama.

"Lähipäevil pidi veel külmemaks minema kui praegu," paneb näidu langemine õuetermomeetril Simsonit kukalt kratsima, sest alles see oli, kui külm kontideni puges - eelmisel nädalal, kui koos Pritsuga Tallinna külje all Ääsmäe külmhoones jääkuju sai tehtud. "Toasooja" oli seal miinus kümme kraadi. "Täitsa läbi võttis, õhtul lõdisesid veel edasi ka saunas lava peal," muigas Simson. "Aga nojah - see unistus ei täitu kunagi, et jääkujusid saaks suvel, rannariietes teha."

Möödakäijate silme all

Ääsmäel sündis Tartu linna tellimusel "Johannes draakoniga" - kuju, mis ühendas endas draakoni aasta märgi ja Eesti filmi 100. aastapäeva tähistamiseks põhjust andnud kaameramehe Johannes Pääsukese kujundi. Selline oli heade mõtete linna juhtkonna tahtmine ja selle nad ka said. Skulptuur avati esmaspäeval Raekoja platsil uhke sõu ja tulemölluga. "Oi, see kuju võeti väga rõõmsalt vastu," märkis Simson. "Tartu linnakunstnik Tiit Kaunissaare jäi rahule ning rahvas samuti."

"Johannes draakoniga" sündis kahe päevaga. "Mõlemad andsime takka - varahommikust hilisõhtuni. Kuid Jõhvis läheb kindlasti kauem, sest siin me teeme kuju kõigi silme all - traditsiooniliselt keskväljakul - ning möödakäijad astuvad ikka ligi ja tahavad suhelda. Aga see on ju vahva," pole Jõhvist pärit kujuril midagi oma kodukandi rahvaga suhtlemise vastu.

Kuigi algne kavand on kunstnikel peas olemas, ei tea kunagi, kui palju järgib seda lõpptulemus, märkis Simson. "Suurte kujude puhul ongi nii, et ühel hetkel tuleb kavand kõrvale heita ja teha seda, mis on," nentis Simson, et nii läks see ka Tartu jääskulptuuriga, aga ka sügisel Tallinna Nõmme linnaossa püstitatud Glehni kujuga.

Suur ja muhe

Tartu Raekoja platsi talvist pilgupüüdjat tehes said Prits ja Simson esimest korda tunda, mida tähendab jääskulptuuri tegemine profitööriistadega. "See on nagu öö ja päev," tõdes Simson, kelle sõnul kajastub see erinevus paraku ka hinnas. "Neid tööriistu tellitakse Lapimaalt ning ainuüksi peitel maksab vanas vääringus 1000 krooni. Ausalt öeldes ei taha küll selle peale mõeldagi, et Jõhvis tuleb jälle mootorsaag käima tõmmata ning hakata tavalise peitliga toksima, aga ennegi saanud hakkama, saab ka nüüd."

Varasematel talvedel on Prits ja Simson Jõhvi keskväljakule teinud kalamehe ja talisuplejate kuju. "Kalamehel oli vobla õnge otsas, kuid see pandi kiiresti pihta. Jääkaru saab lisandiks Farmi kohukesed, aga need me paneme kindlasse kohta - karu kõhtu hoiule, nii et enne kevadet neid kätte ei saa," muigas Simson.

Kui Jõhvi eelmiste jääskulptuuride tarvis jäätati vett keskväljakul, siis tänavuse skulptuuri materjal külmutatakse ASi Maag Piimatööstus külmhoones. "Kaks jääplokki paneme kokku ning sellest peaks kahemeetrise karu välja andma küll," märkis Simson, lootes, et sellest tuleb üks suur, muhe ning ütlemata lastesõbralik jääkaru. "Kõik lapsed võivad talle kukile ronida ja lasta pilti teha."

Kuju peaks esialgsete plaanide kohaselt saama valmis reedel.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles