President annab teenetemärgi õlitehase juhile

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
VKG Oili juhatuse liige Nikolai Petrovitš, VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa ja president Toomas Hendrik Ilves põlevkiviõlitehase Petroter I avamisel 2009. aasta detsembris. Täisvõimsusel hakkas tehas tööle mullu augustis, pärast poolteist aastat kestnud käivitusperioodi.
VKG Oili juhatuse liige Nikolai Petrovitš, VKG juhatuse esimees Priit Rohumaa ja president Toomas Hendrik Ilves põlevkiviõlitehase Petroter I avamisel 2009. aasta detsembris. Täisvõimsusel hakkas tehas tööle mullu augustis, pärast poolteist aastat kestnud käivitusperioodi. Foto: Peeter Lilleväli

Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves annab tänavu riikliku autasu kolmele idavirulasele, kelle seas on tehasejuht, politseinik ja ajakirjanik.

"Tõepoolest, ma olen väga uhke selle üle, mida ma siin näen," ütles vabariigi president Toomas Hendrik Ilves 2009. aasta lõpus Kohtla-Järvel VKG uue, üle miljardi krooni maksma läinud põlevkiviõlitehase avamisel, tõstes esile seda, et tegemist on nüüdisaegsel tehnoloogial põhineva ja ekspordile suunatud ettevõttega.

Veidi üle kahe aasta hiljem, vabariigi aastapäeva eel, annab Ilves Petroter I rajamise peamisele eestvedajale, VKG Oili juhatuse liikmele Nikolai Petrovitšile Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

"Kui ordenist kuulsin, ei uskunud ma seda enne, kui internetist lugesin. Usun, et teenetemärk ei ole oluline ainult mulle, vaid kogu tehase kollektiivile, kes me käivitasime maailma esimese põlevkiviõlitehase pärast Nõukogude Liitu," ütles Petrovitš.

Ilves on külastanud Petroter I-e kaks korda. "Esimest korda oli see veel suur-suur ehitusplats, aga avamisel tundis ta meie töö vastu tõsist huvi," meenutas Petrovitš.

Aukartustäratav seltskond

Valgetähe medali pälvinud Eesti rahvusringhäälingu Narva stuudio toimetaja Jüri Nikolajev ütles, et ei näe endal erilisi teeneid. "Kolleegid raadiomajast muudkui helistavad ja kinnitavad, et olen selle ära teeninud, aga ise suhtun sellesse tagasihoidlikult. Samas kui vaatasin, kes on saanud Valgetähe teenetemärgi, siis on seal aukartustäratav seltskond kultuuritegelasi."

Nikolajev lisas, et kui autasustatakse ajakirjanikke, võib sellesse mitmeti suhtuda. "Sellest võib igasuguseid asju välja lugeda, aga mina võtan seda rahulikult. Suhtun sellesse nii, et olen saanud teenetemärgi riigilt ja rahvalt, keda ma austan," kinnitas tuntud raadiohääl.

Kotkaristi V klassi teenetemärgi kavaler, Ida prefektuuri korrakaitsebüroo piirkondliku politseitöö talituse juht Ain Kruuse hindas riikliku auraha puhul enim kolleegide usaldust. "Kindlasti tekitab see väga uhke tunde, et kolleegid ja juhtkond on mind pidanud autasu vääriliseks ning mind sellele esitanud. See on eelkõige nendepoolne tunnustus minu tööle," ütles mees, kellel täitub lähiajal politseis 20 aastat.

Aurahasaajaid ligi sada

President Toomas Hendrik Ilvese eile allkirjastatud otsusega saavad Eestile osutatud teenete eest riiklikud autasud 99 inimest. "Iseseisvuspäeva eel tänab ja tunnustab meie riik teenetemärkidega inimesi, kelle pühendumus erinevatel elualadel on olnud paljudele teistele julgustuseks ja innustuseks," kirjutas riigipea otsuse eessõnas.

President Ilvese sõnul näitab riik selle tunnustuse kaudu nii oma rahvale kui ka välisilmale, millised on Eesti väärtushinnangud ja vaim, millised teod on talle olulised.

"Ma lähtun riigipeana sellest, et Eesti Vabariigi teenetemärk on Eesti Vabariigi kõrgeim tänu ja tunnustus inimesele, nii Eesti kui mõne teise riigi kodanikule, kelle töö ja tegevus on aidanud Eestit muuta paremaks, turvalisemaks, rikkamaks, ning mõnigi kord on autasu saaja ilmutanud isiklikku vaprust. Ta on teinud enamat, kui tööülesanne otseselt ette näeb," ütles president Ilves.

Ta lisas, et teenetemärkide saajaid ei ole palju, mis peaks tõstma neist igaühe väärtust ja kaalu.

Välismaalastest saavad Eestilt riikliku autasu näiteks USA ekspresident George W. Bush panuse eest Eesti NATOsse pääsemisel ja tuntud inimõiguslane Ljudmilla Aleksejeva, kes seisab vankumatult demokraatia eest Venemaal.

Märksõnad

Tagasi üles