Ida-Viru sünge "haiguslugu"

Viimaste aastate jooksul on ka Ida-Virus hoogu juurde saanud tervisespordi harrastamine.

FOTO: Matti Kämärä

Kuigi äsja valminud tervise arengu instituudi koostatud elanike tervise ülevaade Eesti maakondades pakub Ida-Virumaa kohta vähe rõõmustavat, on kehva seisu juures positiivne vähemasti seegi, et halvad trendid pole mitte süvenemas, vaid pigem tasapisi paranemas.

Kõrvalolev tabel näitab ilmekalt Ida-Virumaa tervisenäitajate kehva seisu, võrreldes ülejäänud Eestiga - punaste mummude ehk halbade näitajate ülekaal heade ehk roheliste mummude üle on mitmekordne. 40 tervisenäitajast, mida võrreldakse, on Ida-Viru seis koguni 32 osas Eesti keskmisest viletsam.

Sünge üldpilt

Ida-Virumaal on kõigist Eesti maakondadest madalaim loomulik iive ja oodatav eluiga sünnihetkel, suurim suhtelise vaesuse määr ja õhu saastatus. Siin on suurim haigestumine tuberkuloosi, viirushepatiiti, suguhaigustesse ning suremus vereringeelundite haigustesse. Ida-Virumaa paistab halvas mõttes silma ka surmade arvult enne 65. eluaasta täitumist, õnnetussurmade ja naiste alkoholisurmade poolest ning ka laste surmade poolest.

Rohelised mummud on Ida-Viru teeninud vaid nelja näitaja eest: vähe regulaarseid alkoholitarvitajaid, ülekaalulisi koolilapsi, pahaloomuliste kasvajate avastamise esmajuhtumeid ning surmaga lõppenud tööõnnetusi.

Ülevaate koostanud tervise arengu instituudi projektijuht Maali Käbin tõdes, et üldine pilt Ida-Virumaa kohta tundub üsna sünge. "Hea on siiski, et paljud näitajad on hakanud viimastel aastatel paranema ja on lähenemas Eesti keskmisele tasemele. Kuid minna on veel väga palju," sõnas ta.

Hoolimatus tervise suhtes

Ida-Viru keskhaigla ülemarst Kaljo Mitt sõnas, et temale oli kõige üllatavam tulemus, et maakonnas on alkoholitarvitajaid vähem kui teistes maakondades. "Ma kipun selles väga kahtlema, arvestades, kuivõrd palju jõuab iga päev meie haiglasse ärajoodud maksade ja pankreastega 20-30- ja 40ndates aastates inimesi. Pealegi juuakse kõike muud kui riigiviina," ütles Mitt.

Ta lisas, et paljude tervisekahjustuste põhjus peitub ka narkomaanias. "Sellele lisanduvad agressiivsus ja kallaletungid," sõnas ta.

Miti hinnangul saab Ida-Virumaa inimeste tervise üldine seisund paraneda vaid siis, kui inimesed ise harjuvad oma tervise eest rohkem hoolt kandma. "Kui näen haigla trepil suitsetamas lapseootel naisi või kardioloogiaosakonna patsiente, siis on selge, et ennetustegevuse tööpõld on siin väga lai. Aga haigla üksi ei jõua sellega tegeleda, me peame võitlema põhiliselt tagajärgedega," sõnas Mitt.

Ida-Viru maavanema Riho Breiveli hinnangul teeb selline pilt maakonna elanike tervislikust seisundist väga murelikuks, ent väga keerukas on kiiresti midagi muuta. "Minu arvates peituvad põhiprobleemid nõukogude aja tööstuses, kus inimeste tervisest ei hoolitud. Tollastes tingimustes töötanud paljude inimeste eluiga jäigi väga lühikeseks. Seda teati väga hästi, ega muidu näiteks inimesi juba 45- või 50aastaselt pensionile saadetud. Need mõjud annavad tunda praegugi, kuigi töötingimused on nüüd tunduvalt paranenud," ütles Breivel.

Maali Käbini sõnul on ülevaade kokku pandud viimase kümne aasta jooksul kogutud statistikast ja tehtud uuringutest. "Ühe või teise näitaja osas võib olla mõningaid kõrvalekaldeid. Näiteks selle alkoholi teema puhul on küsimus selles, kuivõrd esinduslik oli see valim ja kas alkoholitarvitajad üldse sattusid küsitlusse," sõnas ta. "Kuid tervikuna peaks see ülevaade andma küllaltki tõelähedase pildi, millistele probleemidele eri maakondades tuleb edaspidi tähelepanu pöörata."

Tagasi üles