Ida-Viru võib uutest bussidest ilma jääda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui Tallinna autobussikoondis sai saastekvootide müügiraha eest soetatud uhiuued bussid kätte eelmise aasta detsembris, siis Ida-Virule mõeldud samasugused 42 bussi ootavad endiselt parklas riigihanke tulemuste jõustumist.
Kui Tallinna autobussikoondis sai saastekvootide müügiraha eest soetatud uhiuued bussid kätte eelmise aasta detsembris, siis Ida-Virule mõeldud samasugused 42 bussi ootavad endiselt parklas riigihanke tulemuste jõustumist. Foto: SCANPIX

Kuigi 1. veebruarist pidanuks Ida-Virumaa maakonnaliinidel sõitjaid vedama 42 uhiuut bussi, mille Eesti riik saastekvootide eest soetas, seisavad need jätkuvalt Paldiski parklas, oodates vedajate leidmiseks korraldatud riigihanke vaidlustuste lahenemist.

Aasta alguses kinnitas Ida-Viru maavanem Riho Breivel riigihanke tulemused, millega selgusid firmad, kes pidanuks hakkama alates 1. veebruarist maakonnaliinidel vedama idavirulasi riigi poolt saastekvootide eest ostetud 42 uhiuue Iveco bussiga.

Narva piirkonnas tegi parima pakkumise Narva Bussiveod, Kiviõli piirkonnas Lüganuse HVM ning kõige suuremas liinide grupis, mis hõlmab ülejäänud osa maakonnast, AS Sebe. Kõik need kolm firmat olid samades liinigruppides vedajateks ka kuni tänavuse aasta 1. veebruarini kehtinud lepingu järgi.

Hange vaidlustatud

Kuna riigihanke tulemused vaidlustati kõikides gruppides teiste firmade poolt, pole siiani õnnestunud lepinguid sõlmida. Et ära hoida alates 1. veebruarist bussiliikluse katkemist maakonnaliinidel, pikendas maavanem seniste vedajatega lepinguid kuni käesoleva aasta lõpuni. Seejuures kehtib klausel, et kui jõustuvad uue riigihanke tulemused, võib ajutise lepingu ühe kuu pikkuse etteteatamisega üles öelda.

Maanteeameti ühistranspordiosakonna nõunik Mika Männik sõnas, et riigil ei ole soovi Ida-Virumaad uutest bussidest ilma jätta, ent kui vaidlustuste lahendamine venib, siis võidakse need bussid anda ka teistele maakondadele. "Need bussid on riigi vara, mis peab teenima avalikkuse huve ehk sõidutama inimesi, aga mitte seisma kasutult parkimisplatsil," sõnas Männik.

Ta pidas tõenäoliseks, et teises ja kolmandas liinigrupis ehk siis Kiviõli ja Narva piirkonnas võib olukord laheneda lähinädalatel, kuna vaidlustuste sisu ei mõjuta hanke lõpptulemust. Sellest asjaolust lähtuvalt esitas Ida-Viru maavalitsus riigihangete vaidlustuskomisjonile ka taotluse lepingute sõlmimiseks. "Kui seda taotlust aktsepteeritakse, jääb üle lepingud sõlmida ja bussidele numbrid külge panna," ütles Männik, kelle sõnul peaksid sel juhul uued bussid Narva ja Kiviõli piirkonnas juba kevadel sõitma.

Listovi firma kõrvaldati ebaseaduslikult

Segasem on olukord aga suurimas, esimeses liinigrupis. Seal kõrvaldas maavanem oma korraldusega hankekonkursilt firma Ekspress-Auto L, kuna firma juhatuse liige Anatoli Listov oli varem toime pannud väärteo. Listovi karistati liiklusseaduse rikkumise eest, kuna tema firmas tuvastati sõidukijuhile kehtestatud töö- ja puhkeajanõuete rikkumine.

Listov ei nõustunud oma firma riigihankelt eemaldamisega ja sai vaidlustuskomisjonis oma õiguse. Komisjon leidis, et maavanema korraldus Ekspress-Auto L-i hankemenetlusest kõrvaldamise kohta tuleb tunnistada kehtetuks ja nõuda maavalitsuselt bussifirma kasuks välja ka 1278 eurot, mis kulus riigilõivu tasumiseks. Breiveli sõnul ei hakka maavalitsus otsust kohtus ilmselt vaidlustama.

Mis pärast seda otsust esimeses liinigrupis edasi saab, on praegu lahtine. Tõenäoliselt tuleb maavalitsusel korraldada uus hange.

Riho Breiveli sõnul on selliseid punnseise riigihangete korraldamisel keerukas ära hoida. "Seadused on sellised, et neid annab mitmeti tõlgendada. Olen veendunud, et ükskõik kes selles kõige suuremas ja magusamas liinigrupis oleks võitnud, ikka oleks tulemused vaidlustatud," sõnas ta.

Mika Männik heidab samas kivi ka maavalitsuse kapsaaeda, leides, et viimane venitas hanke väljakuulutamisega mitu kuud. "Kui seda oleks tehtud juba läinud kevadel, olnuks praegu paar-kolm kuud lisaaega vaidlustusega tegelemiseks," sõnas ta. Männik lisas, et kuigi maavalitsus pidas maanteeameti spetsialistidega nõu hanke ettevalmistamisel, ei peetud vajalikuks kedagi neist kaasata konkursikomisjoni liikmeks.

Breivel omakorda peab venimise peapõhjuseks maanteeameti tegevust. "Kooskõlastasime hankedokumente nende spetsialistidega, kes muudkui parandasid ja parandasid neid," sõnas ta.

Tagasi üles