Ministrid: Ida-Virumaa julgeolek vajab jätkuvalt eritähelepanu
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
18. veebruar 2012, 22:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Kristen Michali ja siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul vajab Ida-Virumaa julgeolek jätkuvalt eritähelepanu.
"Ida-Virumaal on kuritegude suhtarv 10 000 elaniku kohta Eesti keskmisest 19% kõrgem ja elanike turvatunne Eesti keskmisest madalam," ütlesid ministrid töökohtumisel, kus andsid ühiselt paika pandud prioriteetide täitmisest ülevaate politsei, kaitsepolitsei ja prokuratuuri esindajad, vahendas ERR justiitsministeeriumi.
"Näiteks Kohtla-Järvel tunneb end pimedal kodutänaval ebaturvaliselt 55% elanikest, samas kui Eestis keskmiselt 28%. Ka teatatakse kuritegudest politseile Ida-Virumaal vähem kui mujal Eestis. See tähendab, et Ida-Virumaale peab jätkuvalt eraldi tähelepanu pöörama, tagamaks seal muu Eestiga võrreldav elanike turvatunne ja riigi kohaolek," rõhutasid ministrid.
Kristen Michal märkis samas, et tunnustatav on, et nii politsei kui prokuratuur on vägivalda suhtumisel kujundanud ühese hoiaku, mille kohaselt ei jää ükski vägivallajuhtum vajaliku tähelepanuta. "Vägivallaga tegelemine politsei ja prokuratuuri poolt on oluline, kuna see aitab vähendada tulevikus tekkivaid raskemaid tagajärgi ning tapmisi," ütles ta.
Justiitsministri sõnul on tulevikus kindlasti sama oluline kui õiguskaitsjate hoiak ka omavalitsuste ja sotsiaaltöötajate hea kaasamine. "Oluline on, et omavalitsused ja sotsiaaltöötajad oleksid teadlikud, mis nende tööpiirkonnas toimub, ja asuks esimeste märkide korral samuti tegutsema. Vaid võimalikult varane ennetus ja põhjustega tegelemine hoiab ära raskemad tagajärjed ja vägivallakuriteod," rõhutas ta.
Ken-Marti Vaher ütles kriminaaltulu üksuse töö korraldusest rääkides, et kuna kurjategijad on orienteeritud kuritegeliku kasumi teenimisele, peab ka võitluses kuritegevusega keskenduma enam selle äravõtmisele.
"Eelmisel aastal võeti vastu otsus tugevdada kriminaaltulu tuvastamise võimekust ning septembris moodustati selleks ka eraldi büroo. Võimeka kompetentsikeskuse loomise järel tuleb kriminaaltulu konfiskeerimisele tähelepanu pöörata igas kriminaalasjas, kus see võimalik on," ütles Vaher.
Laulasmaa deklaratsioon, milles on kirjas ühised tegevusprioriteedid ja eesmärgid, allkirjastati 22. augustil 2005 justiits- ja siseministeeriumi ning politsei ja prokuratuuri juhtide kohtumisel.
Ühiste põhieesmärkidena määratleti võitlus alaealiste poolt ning nende suhtes toime pandud kuritegevusega, esmajärjekorras lapsohvritega vägivalla- ja seksuaalkuritegudega, ja võitlus organiseeritud kuritegevusega, eelkõige uimastite, rahapesu ja inimkaubandusega seotud kuritegevusega.