"Kevadtorm" toob relvastatud sõdurid linnatänavaile
9. märts 2012, 17:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mai alguses toimuv suurõppus "Kevadtorm", mis on reservi minevatele ajateenijatele omamoodi eksamiks, toob lahingutegevuse suurele osale Ida-Virumaast ning relvastatud ajateenijad patrullima Kohtla-Järve tänavatele.
3. mail alguse saav õppus "Kevadtorm" alustab oma tegevusi Lääne-Virumaal, kust alates 9. maist hakatakse edasi liikuma ida poole. Kokku puudutab selleaastane "Kevadtorm", mis lõpeb 19. mail, Ida-Virumaal kaheksat omavalitsust. Lisaks Kohtla-Järvele, kelle inimesed patrullülesande tõttu kõige vahetumalt õppuses osalejatega kokku puutuvad, on tegevused planeeritud veel Sonda, Maidla, Kohtla, Toila, Mäetaguse, Illuka ja Jõhvi valla territooriumile.
Sõlmivad kokkuleppeid
"Kõige enam võib õppus häirida just inimesi Kohtla-Järvel, kus me oleme linnas terve päeva," ütles Kirde kaitseringkonna teavitustöö spetsialist Marina Loštšina, kelle sõnul on täpsemad liikumised linnas veel paika panemata, nagu ka see, kui suur osa õppustel osalejatest linna vahel liigub. "Kindel on see, et tegemist on patrullharjutusega ning mingit paugutamist ja laskmist linnas ei toimu," lisas ta.
Ülejäänud omavalitsused on kaasatud suuremal või vähemal määral. Nii näiteks on lahingud planeeritud Oru lähedale Toila valla territooriumile. Teistest omavalitsustest liigutakse lahingutegevusega läbi. Lääne-Virumaa poolt tulev tegevus jõuab 11. maiks Oru juurde ning sealt alustatakse Mäetaguse kaudu liikumist tagasi Lääne-Virumaa poole.
Õppus toimub nii riigi- kui eramaadel. Mõlemal juhul tegevused kooskõlastatakse. "Kui me teatud riigiasutusi ja osa omavalitsusi oleme juba teavitanud ning kooskõlastused saavutanud, siis põhitöö tehakse ära märtsikuus," ütles Loštšina, kelle sõnul lubab kaitsevägi, et maad antakse omanikele pärast tegevusi üle samas seisus, nagu need olid enne. Juhul kui rasketehnika peaks lõhkuma teid või teealuseid truupe, siis kõik vead parandatakse.
"Alad, kus õppus liigub, on välja valitud eelkõige selle järgi, et seal oleks mugav lahinguid pidada ning see ei häiriks väga palju tavaelu. Muidugi tahaksime pidada lahinguid suurtel maanteedel ja linnades, kuid see halvaks kogu elutegevuse," põhjendas Loštšina valikuid, kus õppus läbi viiakse.
Ajateenijatele lisaks Alutaguse malev
Kokku teeb "Kevadtormis" kaasa 4000 inimest. "Kindlasti ei ole kõik õppusel osalejad ühel ja samal ajal ühes kohas, vaid on hajutatud," kinnitas Loštšina, kelle sõnul on võimalik, et kõik üksused Ida-Virumaale ei tule. Nii näiteks võivad toetavad üksused, nagu tagalapataljon, jääda hoopis Lääne-Virumaale. Õppuste staap liigub koos tegevustega kaasa.
Suurõppusel teevad kaasa kõik Eesti väljaõppekeskused, sealhulgas ka Viru pataljon. Lisaks sellele osaleb õppustel ka Alutaguse malev, kes on väljas paarisaja inimesega ning teeb kaasa lahingud kõikides faasides. "Nemad on sama tähtsad kui kaks ajateenistuse lõpetajatest ja reservväelastest koosnevat pataljoni," kinnitas Loštšina.
Sel aastal toimub "Kevadtorm" kümnendat korda, nendest pooltel kordadel on tegevusse kaasatud olnud ka Ida-Virumaa.
"Kevadtormil" näitavad juulis ja oktoobris teenistusse astunud Eesti riigi meeskodanikud ajateenistuses õpitud riigikaitsmiseks vajalikke oskusi, reservväelased tuletavad meelde kunagi omandatud teadmisi ning kaitseliitlased harjutavad koostööd ja sõjaliste ülesannete täitmist.