Kehv keeleoskus võib viia pooled Narva koolijuhid töölt
24. märts 2012, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keeleinspektsiooni kontroll Narva üldhariduskoolides näitas, et enam kui pooled direktorid ei valda eesti keelt nõutud tasemel. Juhul kui nad ei soorita 1. juuliks nõutud tasemel eksamit, tuleb linnavalitsusel nendega leping lõpetada.
Selle aasta jaanuaris ja veebruaris kontrollis keeleinspektsioon üheksat Narva üldhariduskooli, millest vaid neljas vastas direktori eesti keele oskus nõutud tasemele. Narva Soldino gümnaasiumi direktorile tehti ettekirjutus täiendada oma suulist eesti keele oskust. Kreenholmi ja Pähklimäe gümnaasiumi ning Peetri ja Narva täiskasvanute kooli juhid peavad 1. juuliks läbima seadusega nõutud tasemeeksami või lahkuma ametist. Samasuguse ettekirjutuse said ka seitse Narva koolide õppealajuhatajat ehk neist pooled.
Olukord ei parane
Kuna koolijuhte on regulaarselt kontrollitud ning nendest mitme suhtes, kes sel korral ettekirjutuse said, on ka varem sanktsioone rakendatud, leiab inspektsioon, et tegemist on seaduse vältava rikkumisega. Narva koolijuhte on kontrollitud alates 2004. aastast, tehtud on ettekirjutusi ja rakendatud seadusest tulenevaid mõjutusvahendeid, kuid selle aja jooksul on ettekirjutuse täitnud ja vajalikul tasemel keeleeksami sooritanud vaid mõni üksik koolijuht.
"Seega on Narva linnavalitsus kui kõnealuste koolide pidaja juba pikemat aega eiranud keeleseaduse nõudeid," leiab keeleinspektsiooni järelevalvejuht-peainspektor Leho Klaser, kelle hinnangul mõjutab koolijuhtide keeleoskus otseselt ka pedagoogide oma ning statistika näitab, et alates 2004. aastast tehtud kontrollide jooksul on vaid paarkümmend protsenti vastanud nõutavale keeleoskuse tasemele.
Kui ettekirjutus direktoritele näeb ette, et nad peavad vajalikul tasemel keeleeksami sooritama 1. juuliks, siis Narva linnavalitsusel on koolijuhtidega lepingu lõpetamiseks aega 1. detsembrini. Seda juhul, kui koolijuhid ei suuda vajalikku tasemeeksamit ära teha. Kui ettekirjutus jäetakse täitmata, tuleb linnal maksta 640 eurot sunniraha.
Valmis minema kohtusse
Narva kultuuriosakonna juhataja Viktoria Lutuse sõnul koostavad nad praegu ettekirjutuse kohta vaiet keeleinspektsiooni juhile. "Kaks ettekirjutuse saanud koolijuhti omavad magistrikraadi eesti keeles," ütles ta ning lisas, et kui vaiet ei rahuldata, siis on nad valmis minema ka kohtusse, et oma direktoreid kaitsta, sest 1. juuliks eksami sooritamine ei ole reaalne.
Kultuuriosakonna juhataja kinnitusel on direktorite keeleoskus aastatega oluliselt paranenud. Nii näiteks suudavad nad koolitustel ja seminaridel ka eesti keeles kaasa rääkida. "Küll on selge, et tasemeeksam on väga raske," kinnitas ta. Lisaks tõi ta puuduseks selle, et Narvas ei ole võimalik keeleoskust praktiliselt kasutada, mistõttu on kõnelemisoskus tihti kehvem kui keelest arusaamine.
Direktorid on väidetavalt osalenud erisugustel keelekursustel ning kasutavad ka eraõpetajaid, et oma keeleoskust parandada.
Kas Narval on tulnud ka varem maksta sunniraha selle eest, et direktorid nõutud tasemel keelt ei valda, Lutus ei teadnud. Küll kinnitas ta, et ühe kooli juht, kellele selline ettekirjutus tehti, lahkus ametist. "Seda, kas temaga lõpetati leping või lahkus ta ise, ma ei tea," ütles ta.
Kui direktorite keeleoskuse küsimuste lahendamisega tegeleb linnavalitsus, siis seitsme mittekeeleoskajast õppealajuhataja küsimus tuleb lahendada direktoritel.