Tasuta toiduaineid võiks rohkem olla

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Omavalitsused võivad tellida 10 kilo iga toiduainet ühe inimese kohta aastas.
Omavalitsused võivad tellida 10 kilo iga toiduainet ühe inimese kohta aastas. Foto: Peeter Lilleväli

Mitme omavalitsuse sotsiaaltalituste väikeste tellimuste põhjal otsustades kohalikel elanikel toiduabi järele erilist vajadust nagu polekski. Ent Ida-Viru Punase Risti seltsi hinnangul on reaalne tarve siiski suur ning see ei ole normaalne, kui riigi pakutavat abi ei kasutata täiel määral.

Toiduaineid saavad Eesti elanikud Euroopa Komisjoni programmi raames, mis on suunatud vähekindlustatud inimeste abistamisele. Toiduabi korraldamise eest vastutab põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA).

Abisaajate ringi ja toiduabi kogused määravad ning seda jagavad kohalike omavalitsuste sotsiaaltalitused ja mittetulunduslikud sotsiaalasutused. Nad edastavad oma aastatellimused Punase Risti seltsile ja viimane omakorda PRIA-le.

2007.-2008. aastal pakuti ainult jahu ja makarone, 2009. aastal lisandusid manna ja kaerahelbed, 2012. aastal taimeõli. 2013. aastal pakutakse ka tatart, suhkrut, konserve ja riisi. Iga toiduainet võib küsida kuni 10 kilo inimese kohta.

Tellitakse vähe

Valdadelt ja linnadelt (v.a Sillamäe ja Narva) tellimusi vastu võtva Ida-Viru Punase Risti seltsi esimehe Karina Saare sõnul tellivad aktiivselt, kasutades seda võimalust peaaegu maksimaalselt, Avinurme, Lohusuu, Alajõe ja Maidla vald ning Püssi linn. Samas tellivad mõned omavalitsused väikestes kogustes. Näiteks üheksa omavalitsust tellisid järgmiseks aastaks kõiki toiduaineid, mida on üheksa nimetust, ainult 1000 kilo.

"See on mõnitamine, kui inimesele antakse kilo jahu või mannat aastas," arvab Karina Saar. "Miks ei võiks anda maksimaalset kogust, et inimestel jätkuks toiduaineid terveks aastaks ja pere ei tunneks puudust? Inimesed oleksid tänulikud. Kui küsisin sotsiaaltöötajatelt, miks on nende tellimused nii väikesed - kas tõesti on inimeste materiaalne olukord nii hea? -, ei saanud ma ühtegi mõistlikku vastust."

Arvatakse, et abi on küllalt

Omavalitsuste sotsiaaltöötajad kinnitavad, et toiduabi tellitakse lähtuvalt vajadusest ja et kõik vajajad seda ka saavad. Näiteks Toilasse telliti tänavuseks aastaks kõigest 1700 kilogrammi toiduaineid, kuigi varem telliti kaks korda rohkem. Vallavalitsuse spetsialist Ilona Säde ütleb, et töötab alles esimest kuud, aga niipalju kui ta eelkäijatelt kuulnud on, ei olevat inimesed tellitud toiduaineid võtnud ja siis on tulnud otsida, kellele need ära anda.

Jõhvi vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Sirje Tammiste sõnul telliti käesolevaks aastaks toiduaineid 300 inimesele. Kui mitu kilo ühele inimesele välja anda, otsustatakse personaalselt, lähtudes näiteks laste arvust peres. "Ma ei tunne, et meil oleks kellelegi liiga tehtud. Siiani on kõigile jätkunud," väidab Tammiste.

Kohtla-Järve sotsiaalabikeskuse direktori asetäitja Maarika Tarum ütleb, et toiduabi saavad kõik vähekindlustatud ja lasterikkad pered, toimetulekuabi saajad, Ahtme rehabilitatsioonikeskus ja sotsiaalmaja. Linn esitab tellimused, arvestades 5 kilo toiduainet inimese kohta. Tarumi sõnul jätkub sellest lahedasti aastaks. Ta kinnitab, et niigi palju ei võeta, näiteks kolmest inimesest koosnev pere ei võta 15 kilo jahu aastaks. "Mullu saadud makarone on meil tänaseni," märgib Tarum.

Käesolevaks aastaks on Kohtla-Järvel tellitud makarone 900-le ning jahu ja kaerahelbeid 500 inimesele. "Peavalu teeb küsimus, kuhu see kõik maha laadida ja kus seda hoida, sest selleks on vaja kuiva ja puhast ruumi," kurdab Tarum.

Käiakse Punase Risti seltsis

Karina Saar leiab, et toiduabiga ei ole kõik sugugi nii korras, nagu sotsiaaltöötajad väidavad, ning seda võiks saada rohkem inimesi ja suuremates kogustes. Saare arvates tellivad omavalitsused ebapiisavalt toiduaineid sellepärast, et need inimesed käivad Punase Risti seltsist abi otsimas. Ta ütleb, et kui elatusmiinimumist elavat kahe lapse ema või väikest pensioni saavat puudega inimest ei panda abivajajate nimekirja, tähendab see, et sotsiaaltalituse töös on puudujääke.

Võrdluseks: 42 000 elanikuga Kohtla-Järve tellis selleks aastaks 8780 kilo toiduaineid, samas kui märksa väiksema elanike arvuga Sillamäe - umbes 15 000 inimest - tellis 52 500 kilo.

"Meie regioon, kus on palju töötuid ja elatusmiinimumist elavaid peresid, näeb tellimuste mahu poolest teiste Eesti regioonide kõrval kahvatu välja," ütleb Karina Saar. "Kui meilt näiteks telliti 2012. aastaks 82 586 kilo toiduaineid, siis Pärnumaalt 325 561, Raplamaalt 129 090 ja Saaremaalt 130 000 kilo. Ka möödunud aastal olid meie tellimused paljudest teistest maakondadest väiksemad ja on ka järgmiseks aastaks väiksemad."

Järgmiseks aastaks oli Ida-Viru Punase Risti selts sunnitud tellima enda nimel suures koguses toiduaineid, ehkki seltsi ülesannete hulka ei kuulu inimestele toiduabi jagamine. Tellima oldi sunnitud seetõttu, et inimesed küsivad toiduabi, saamata seda omavalitsuse sotsiaaltalituse kaudu.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles