Kohtuotsus lubab võlgniku nüüd lihtsamalt välja tõsta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui võlgniku asjad on korterist välja tõstetud, pole enam kohtutäituri asi, mis neist edasi saab. See foto on tehtud aastaid tagasi Kohtla-Järvel pärast üht väljatõstmist ning ei ole kirjeldatud juhtumiga otseselt seotud.
Kui võlgniku asjad on korterist välja tõstetud, pole enam kohtutäituri asi, mis neist edasi saab. See foto on tehtud aastaid tagasi Kohtla-Järvel pärast üht väljatõstmist ning ei ole kirjeldatud juhtumiga otseselt seotud. Foto: PÕHJARANNIKU ARHIIV

Kohtla-Järvel keeldus võlgnik sundmüüki pandud korterist lahkuma, mistõttu asi jõudis riigikohtuni, kelle määrus lihtsustab edaspidi võlgnike väljatõstmist.

Mullu augustis müüs kohtutäitur enampakkumisel võla katteks ühe Kohtla-Järvel Keskalleel asuva korteri. Ent selle endine perenaine keeldus korterist välja kolimast. Seejärel pöördus uus omanik teise kohtutäituri poole taotlusega, et too korteriomandi endiselt omanikult välja nõuaks.

Keeldus välja kolimast

Täitmisteates teavitati võlgnikku, et 4. novembril 2011 kell 10 võetakse korter talt sundkorras ära ning võlgnik koos asjade ja temaga koos elavate isikutega tõstetakse välja. 21. oktoobril käis võlgnik täituri vastuvõtul ja teatas, et ei vabasta korterit. Siis otsustas kohtutäitur Natalja Malahhova, et kuna võlgnik vabatahtlikult kinnisasja üle ei anna, on põhjendatud kohtult loa taotlemine korterisse sisenemiseks ning selle koheseks äravõtmiseks, et anda kinnisasi selle omanikule üle.

Viru maakohus tegigi määruse, mille kohaselt lubati täituril koos manukatega korterisse siseneda. Ent endine omanik läks Tartu ringkonnakohtusse, kes tühistas maakohtu määruse ning leidis, et kui võlgnik keeldub vabatahtlikult korterist lahkuma, tuleb pöörduda kohtusse ja korterisse sisenemiseks peab olema kohtulahend.

Riigikohus aga leidis, et eksinud on nii maa- kui ringkonnakohus. Riigikohus ütles, et täitedokument on nimetatud juhul sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse. "Kuna tegemist on täitedokumendiga kinnisasja valduse väljanõudmisel, annab see kohtutäiturile õiguse alustada täitemenetlust ja kinnisasi võlgnikult välja nõuda. Selleks ei ole vaja kohtulahendit," ütles riigikohus.

Kohtu sekkumist pole tarvis

Samuti pole riigikohtu arvates sundmüüdud korteri kättesaamiseks endiselt omanikult tarvis kohtu määrust, millega lubatakse korterisse siseneda. Väljatõstmiseks piisab sundenampakkumise akti kui täitedokumendi olemasolust.

Natalja Malahhova ütles, et riigikohtu lahend lõi pretsedendi, mis lihtsustab edaspidi sellistes olukordades täiturite tööd. "Sellised olukorrad pole küll sagedased, ent neid tuleb ette. Alles reedel oli üks juhtum, kus elanikud palusid väljatõstmise veel nädalaks edasi lükata. Kuid olime seda juba korduvalt teinud ja lõpmatuseni teha ei saa," rääkis ta.

Mis puudutab Kohtla-Järve Keskallee korterit, siis nüüd saadab täitur endisele omanikule teatise tähtajaga, millal korter vabastada. "Juhul kui isik ikkagi keeldub korterist lahkumast, kutsume manukad ja töölised, lõhume ukse ning viime asjad välja, palume elanikel lahkuda ja vahetame luku," kirjeldas Malahhova väljatõstmistoimingut. Mis tänavale tõstetud asjadest edasi saab, pole tema sõnul enam täituri, vaid asjade omaniku probleem.

Tagasi üles