Püssi ja Lüganuse otsustasid ühineda

Aastaid tagasi tehtud uuring kinnitas, et kolmel omavalitsusel - Lüganusel, Püssil ja Maidlal - on palju ühist ning see annab liitumiseks hea aluse. Seda, et koostööd suudetakse teha üle ühe omavalitsuse piiri, näitab näiteks terve regiooni panustamine Lüganuse kiriku korrastamisse.

FOTO: Matti Kämärä

Püssi linn ja Lüganuse vald on võtnud sihiks minna 2013. aastal toimuvatele kohalike omavalitsuste valimistele ühiselt. Liitumisvalmidust on üles näidanud ka Maidla vald, kes praegu maadleb oma eelarvetasakaaluga. 

Mõned aastad tagasi näitas kolme omavalitsuse tellitud uuring, et Lüganuse, Püssi ja Maidla liitumine oleks otstarbekas. Nüüd, poolteist aastat enne valimisi, on kolm omavalitsust valmis liitumisküsimused uuesti tõstatama ja läbirääkimiste laua taha istuma. Nii Lüganuse kui Püssi on kinnitanud oma soovi jõuda protsessidega niikaugele, et ühinemine saaks teoks järgmiste kohalike valimistega 2013. aasta sügisel.

Aega piisavalt

"Praegu vald eksisteerib, mitte ei arene," põhjendas Lüganuse vallavanem Arno Rossman, miks ühinemisküsimus kiiresti päevakorda tuleks tõsta ning vajalike ettevalmistustega edasi minna. Ühinemist ei võeta ette ühinemise enda pärast, vaid selleks sunnib vajadus, kuna väikese omavalitsuse baasil pole võimalik vajalikke teenuseid arendada ning seistakse paigal. Ainus lahendus sellisel juhul oleks omavalitsuste liitmine ning tulemus tõuseks isegi sellest, kui leivad paneksid kotti kaks omavalitsust.

Rossmani kinnitusel tähendaks kolme omavalitsuse liitumine seda, et uus loodav omavalitsus oleks veelgi tugevam ja arenguvõimelisem. Oluline on aga see, et protsessid käiksid kiiresti ning juhul kui mingil osapoolel on tahet vähem, ei jääks need toppama.

Ka Püssi näeb hea meelega, et asjad liiguksid võimalikult kiiresti. "Vastasel juhul me tiksume 4-5 aastat edasi. Pankrotti just ei lähe, kuid teenuseid arendada ka ei saa," ütles linnapea Enno Mägar.

Praeguseks on kolmel omavalitsusel liitumise aluseks uuring, millega on suur osa liitumise ettevalmistavast tööst tehtud. Lisaks on olemas kolme volikogu kehtivad otsused, mis on alus läbirääkimiste alustamiseks, ning kõigil on kokku pandud ka töörühmad kõnelustel osalemiseks, ehkki seni on kohtutud vaid korra.

Maidla volikogu esimehe Enno Vinni sõnul peaks ühinemisteema uuesti tõstatama, kuid ta kahtleb, kas ühinemise ettevalmistustööd lähevad nii kiiresti, et uutele valimistele juba ühiselt minna. Lisaks piiravad tema sõnul Maidlat, kelle eelarve suurus sõltub kaevandamistasudest, finantsprobleemid, mis peaksid lahenema järgmise aasta algusest, kui kehtima hakkab kaevandamistasude uus finantseerimissüsteem. "Ühinemisläbirääkimisi tuleb pidada arenemiseks, mitte kerkinud probleemide lahendamiseks. Maidlal on ees kolm probleemsemat aastat, aga olukord on stabiliseerumas," ütles Vinni.

Riigi toetus aitab

Omavalitsuste liitmine veel enne valimisi tõusis seda enam päevakorda pärast seda, kui siseministeerium koostöös rahandusministeeriumiga avas võimaluse toetuse saamiseks. "Oleks väga oluline, et me saaksime ettevalmistavatel töödel abi, sest nõustaja abita ei suuda me liitumisprotsessi läbi viia," ütles Arno Rossman, kelle sõnul peaksid toetuse mittesaamise korral omavalitsused need kulutused enda kanda võtma.

Lisaks nõustamisprotsessile vajavad omavalitsused abi ka uute haldus- ja õigusaktide, aga ka ühinemislepingu koostamisel ning juhul kui suudetakse riigi toel kaasata nõustajad, hoiaks see kokku nii omavalitsuse raha kui ka ametnike aega. "Paljuski on küsimus just selles, et omavalitsuste ametnike hulk on piiratud ning nad on oma põhitööga koormatud ja ajanappuse tõttu on ühinemisläbirääkimised seni soiku jäänud," ütles Enno Vinni.

Riigi kinnitust toetuse andmise kohta veel ei ole. "Kõik oleneb sellest, kui paljud omavalitsused liitumisega algust teha soovivad ning kui palju vahendeid jätkub," selgitas Arno Rossman, kelle sõnul on nemad oma soovi ja tahtmise liituda siseministeeriumile edastanud ning nüüd tuleb rahastamisotsust oodata.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles