Noori tõmbab tagasi paranev elukeskkond
16. juuni 2012, 12:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gerttu Sammel, kes uuris oma magistritöös, milline on maakonna imago Ida-Viru abiturientide ja ametnike silmis, üllatus positiivselt, et ligi 40 protsenti noortest kavatseb pärast õpinguid naasta.
Hiljuti Estonian Business Schoolis (EBSis) oma magistritööd kaitsnud Gerttu Sammel märkis, et 97 protsenti uuringus osalenud Ida-Viru abiturientidest kavatseb jätkata õpinguid mujal, kuid ligi 40 protsenti plaanib maakonna negatiivsest kuvandist hoolimata tulevikus tagasi tulla. "Arvasin, et nende hulk on väiksem. See näitab, et leidub noori, kes soovivad ennast maakonnaga siduda," kommenteeris Toila gümnaasiumi vilistlane.
Sammel lisas, et kuigi Ida-Virumaa on aastatega tublisti muutunud, tuleb piirkonna atraktiivsust noorte hulgas tõsta ja elukeskkonda edasi täiustada, sest praegu on noorte lahkumine endiselt tõusuteel.
"Ida-Virumaa on noorte arvult teine maakond Eestis, kuid nende väljaränne on jätkuvalt suur. Kaks olulisemat põhjust, miks noored abiturientide arvates maakonnast lahkuvad, on vähesed õppimis- ja enesearendamise võimalused. Ka mina lahkusin sellepärast, et tahtsin minna mujale õppima, sest Ida-Virumaal ei ole ju eriti valikut ja olemasolev on enamasti venekeelne."
Põhiliste tegevustena, mis tooksid noori maakonda tagasi, nimetati vaba aja veetmise ja enesearendamise võimaluste avardamist, rohkem õppimisvõimalusi, töökohtade loomist ja konkurentsivõimelist palka. Magistritöö autori hinnangul tuleks leida ka uusi turismialaseid atraktsioone, mis sobiksid nii elanikele kui külastajatele.
"Maakonnas on mitmed huvigrupid, kes tegelevad koha turundamisega investoritele ja turistidele. Kuid võiks luua ka töörühma, kes tegeleks noortele suunatud tegevustega. Noored on maakonna arengu jaoks kriitilise tähtsusega ja on tähtis tekitada soov piirkonda naasta. Selleks tuleb luua atraktiivne keskkond ja mõista noorte vajadusi," arvas Sammel.
Palju võimalusi
Vastne rahvusvahelise ärijuhtimise magister ise on praegu kahevahel, kas jääda Tallinna või teostada end kodukohas. "Kaalun, mida edasi teha. Mul pole Ida-Virumaa vastu mingit vastumeelsust ja kunagi tulen kindlasti tagasi. Minu arvates on Toilas ja Ida-Virumaal tervikuna turunduse alal päris palju võimalusi midagi ära teha," rääkis õpingute kõrval OÜs Unit ettevõtlusega algust teinud Sammel.
Positiivset turundust tegi neiu õpingukaaslaste seas juba EBSis õppides. "Olen kaastudengeid siia toonud, näiteks meie bakalaureuse lõpupidu oli Peipsi ääres, ja nendele oli Ida-Virumaa positiivne avastus - enamik neist polnud siin kunagi käinud. Mujal Eestis seostatakse seda piirkonda paraku rohkem probleemide kui edulugudega, kuid minu arvates on see muutumas, ja sellele on kindlasti aidanud kaasa turismiarendus."
Sammel lootis, et tema magistritööst tõuseb ka praktilist kasu, eelkõige praegu käsiloleva Ida-Virumaa uue arengukava koostamisel.
Targana tagasi
Ida-Viru maavanem Riho Breivel kinnitas, et noorte hoiakute arvestamine on arengukava koostajatele oluline. "See, et 40 protsenti praegustest abiturientidest oleks valmis tulevikus maakonda tagasi tulema, on igal juhul rõõmustav."
Breivel arvas, et tagasitulijate seas on kindlasti neidki, kes praegu seda ei usu. "Elu jooksul prioriteedid muutuvad. Kui mina olin abiturient, olin kindel, et ma Ida-Virumaale ei tule, ja nüüd olen siin maavanem. Ongi hea, kui noored käivad ära ning tulevad targana tagasi."
Arengukava koostaja, OÜ Nutifikaator juhataja Lauri Jalonen ütles, et imago teema on oluline ja leiab kajastamist ka uues arengukavas. "Samas pole me maine küsimusse eraldi sügavalt tunginud, sest see ei saa olla eesmärk iseenesest. Oluline on see, kas elukeskkond reaalselt paraneb. Võtame kas või Jõhvi ja Kohtla-Järve vahelise kergliiklustee, mida inimesed aktiivselt kasutavad ja mis elukvaliteedile palju juurde annab. Sama positiivselt mõjuks ka Jõhvit ja Toilat ühendav kergliiklustee."
Jalonen lisas, et kuna viimasel ajal toimub maakonnas igasuguseid ägedaid ettevõtmisi, on tekkinud uudne olukord - Ida-Virumaalt tuuakse häid näiteid. "Siinseid algatusi, näiteks Kiviõli seiklusturismi keskust, Aidu sõudekanalit või Jõhvi balletifestivali on hakatud mujal Eestis tähele panema ja eeskujuks tooma. See suhtumine, mis oli kümme aastat tagasi, et Ida-Virumaa on täielik koerakoonlaste maa, on kindlasti möödas."