/nginx/o/2016/03/29/5207007t1h6d92.png)
/nginx/o/2012/07/10/11990956t1h09da.jpg)
Narva gümnaasiumid täidavad seadust kohtuvaidlusest hoolimata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitikute pikaleveninud võitlus Narva gümnaasiumides vene õppekeele säilitamise eest mattub emotsioonidesse, mis võivad uuel õppeaastal seaduse täitmisele keskenduvat õppeprotsessi segada.
Narva linna juhid kaaluvad, kas jätkata kohtuvaidlust valitsusega. Aasta algul lükkas valitsus tagasi taotluse säilitada venekeelne haridus Narva koolide gümnaasiumiastmes. Kõne all olid 6. kool, Kesklinna, Pähklimäe ja Soldino gümnaasium. Analoogseid taotlusi on oma venekeelsete gümnaasiumide kohta esitanud ka Tallinn, kes on saanud samuti eitava vastuse.
Tallinna järel ka Narva
Mõlemad omavalitsused kaebasid valitsuse korraldused kohtusse. 6. juulil jättis Tallinna halduskohus kaebused rahuldamata. Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart teatas eile, et Tallinn kaebab sellegi otsuse edasi. Narvas nii operatiivselt otsuseid ei tehta, kuna edasikaebamiseks on 30 päeva aega.
Endine jurist ja Narva linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov, kes küsimusega isiklikult tegeleb, ütles Põhjarannikule, et pole kohtu otsusega veel põhjalikult tutvunud ja seepärast pole kohtuvaidluse jätkamine otsustatud.
"Arvan, et järele jätta ei tohi," ütleb Jefimov. "Arutame seda küsimust koalitsioonis, komisjonis ja parteikaaslastega. Kohtuprotsessil on ka rahaline aspekt. Aga ma arvan, et võitlust tuleb jätkata," sõnas Jefimov.
Samuti ütles Jefimov, et oma tegevuses jälgivad nad edaspidigi Tallinna samme. "Nad on tublid," kommenteeris Narva linnapea tallinlaste otsust kiiresti edasi kaevata.
Puhkusel viibiv Narva haridusvaldkonna juht, linnavalitsuse liige Viktoria Lutus ütles, et on hetkel sellest loost kaugel: "Ma ei tahaks üldse kommenteerida". Ent tema sõnadest selgus, et poliitikute kohtulugu ei mõjuta kuidagiviisi Narva gümnaasiumide reaalset elu läheneval uuel õppeaastal.
"Meie gümnaasiumid töötasid igal juhul kooli- ja gümnaasiumiseadust silmas pidades. Seda ka eesti keelele ülemineku osas. Seetõttu jätkame tööd. Seadus on üks, aga kohtuvaidlus hoopis teine asi," tunnistas täitevvõimu esindav Lutus.
Sama kinnitab Narva 6. kooli direktor Jekaterina Golubtsova.
"Igal juhul planeerime gümnaasiumiastmesse jõudnud õpilaste õppetööd 1. septembrist 2011 seadusele vastavalt: kolme aastaga tuleb saavutada, et 60% õppetööst toimub eesti keeles ja 40% vene keeles. Me peame seadust täitma."
Üleminek eesti keelele on reaalsus
Golubtsova tunnistas, et kohtulugu ja sellega kaasnevad emotsioonid avaldavad teatud mõju.
"Mure kohtuvaidluse ja teadmatuse pärast mõjub psühholoogiliselt nii õpilastele kui ka nende vanematele. Aga meie ei saa midagi teha, sest kool peab edasi töötama mis tahes segadustest hoolimata."
Koolidirektor väidab, et gümnaasiumiaste läheb siiski osaliselt üle eesti õppekeelele. Taotlust säilitada vene õppekeel selgitab Golubtsova hoolekogu sooviga.
"Tõsi, meil ei olnud vajalikul arvul eesti keeles töötavaid õpetajaid," kirjeldab direktor. "Tuleme olukorrast välja nii, et lepime kokku spetsialistidega riigiametitest ja teistest organisatsioonidest, kes käivad meil ja suudavad anda gümnaasiumides valikaineid. Lisaks muretses hoolekogu sellepärast, et eesti keele tase ei võimaldanud põhikooli lõpetanutel edasi õppida. Muretseti ka õpikute ja metoodiliste juhendite puudumise pärast. Tahan öelda, et haridusministeerium aitab meid palju ja lõppkokkuvõttes läheb kõik üsna hästi. Juba sel aastal said kaks meie õpetajat keeleoskuse kategooria C1 ja võivad nüüd anda mõnd ainet eesti keeles."