Vene koolid pingutavad taseme tõstmise nimel

Eilsel hariduskonverentsil tegi ligi 400 vene õppekeelega haridusasutuse töötajat kokkuvõtteid, kuidas õnnestus uut riiklikku õppekava esimesel õppeaastal rakendada ja kuidas minna edasi. Eilsel hariduskonverentsil tegi ligi 400 vene õppekeelega haridusasutuse töötajat kokkuvõtteid, kuidas õnnestus uut riiklikku õppekava esimesel õppeaastal rakendada ja kuidas minna edasi. Foto: Peeter Lilleväli

Ligemale 400 vene õppekeelega haridusasutuste juhti ja õpetajat otsisid eile Jõhvi kontserdimajas lahendusi, kuidas jõuaksid vene koolide õpilaste tulemused järele nende eesti eakaaslaste omadele.

Tartu ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik rääkis hariduskonverentsil, millised paistavad vene õppekeelega koolide õpetajad välja viimasel ajal tehtud uuringutes. Kolledžis valminud analüüs, mis võtab kokku 20 eri uuringut alates 2006. aastast, näitab erinevusi selles vallas, mida eesti ja vene koolis tähtsaks peetakse.

"Oleme analüüsinud kolme tüüpi uuringuid: neid, mis käsitlevad üleminekut eestikeelsele õppele, keelekümblust ja rahvusvaheliste uuringute materjale, mis on vahest kõige olulisemad, sest seal on andmeid venekeelse kooli õpetaja kohta kõige enam," selgitas Raik.

Suhtumine muutumas

Tema sõnul on võrdlemisi palju teada sellest, kuidas õpetajad suhtuvad eestikeelsele õppele üleminekusse. "Võime rõõmustada selle üle, et kui 2006. aastal ütles ligi 80 protsenti vene õppekeelega koolide õpetajatest, et nemad ei hakka kunagi eesti keeles õpetama, siis nüüd on see protsent 43, nii et vähenemise tendents on olemas."

Mis puudutab õpitulemusi kirjeldavat palju tsiteeritud rahvusvahelist PISA uuringut, on Raigi sõnul laialdaselt teada, et vene koolide tulemused on kehvemad. Vähem teada on asjaolu, et vene koolide algklassides hiilatakse näiteks väga heade matemaatikatulemustega, aga järgmises vanuseastmes tuleb vahe eesti koolidega sisse.

"Metoodikas ei näita esmane vaatlus väga suurt erinevust - nii eesti kui ka vene kooli õpetajad kasutavad palju traditsioonilisi võtteid -, aga õpieesmärgid on väga erinevad. Venekeelsetes koolides ei peeta kuigi oluliseks arendada laste õppimisoskust ja kriitilist mõtlemist. Sinna on vahest see koer maetud," kommenteeris Raik.

Rahvusvahelisest kodanikuhariduse uuringust selgus, et näiteks vene koolide ühiskonnaõpetuse õpetajad peavad teemadest olulisemaks keskkonnaharidust, aga nende eestikeelsed kolleegid kodanikuõigusi ja -kohustusi. "Kooliprobleemidest on nii eesti kui ka vene õpetajate silmis esikohal põhjuseta puudumine, samas ei näe venekeelse kooli õpetajad eriliste probleemidena kiusamist ja koolivägivalda. Kas seda ei ole või ei taheta probleeme tunnistada - sellest teame väga vähe," rääkis Raik.

Samadest asjadest teises keeles

Kolledžijuhi hinnangul on oluline vene koolide tulemusi ühtlustada nii omavahel kui ka võrreldes eesti koolidega. "Kaks võluvitsa oleksid täpsemini fookustatud ja selgematele sihtrühmadele mõeldud täiendkoolitus ning parem koostöö õpetajate vahel."

Raigi sõnul on edasiminek juba see, et vene haridustöötajate konverentsil ei keskendutud enam eestikeelsele aineõppele üleminekule ja sellega seotud väljakutsetele, vaid tehti uue riikliku õppekava esimese õppeaasta kokkuvõtted ja arutati, kuidas tõsta õpetamise kvaliteeti, lähenedes õppimisele tänapäevaste käsitluste kaudu.

"Teemadeks olid uus õppekava, kujundav hindamine, õppijakeskne lähenemine, ettevõtlikkuse arendamine... Räägiti küll teises keeles, aga samadest asjadest, millest kõnelevad eesti koolide õpetajad," tähendas Raik.

TÜ Narva kolledži ning haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud traditsioonilisele konverentsile olid kutsutud vene õppekeelega koolide ja koolieelsete asutuste juhid ja õpetajad.