Maidla avas masu ajal kingiks saadud lasteaia

Maidla vallavanem Hardi Murula avas eile lasteaia ukse mitte ainult lastele, kes hoones juba poolteist kuud toimetanud, vaid ka külalistele, näitamaks, milline nende lasteaed välja kukkus. Foto: Matti Kämärä

Kui viis aastat tagasi lõikas Tunne Kelam läbi lindi ühe rühmaga Maidla lasteaia avamiseks, siis eile oli tal võimalus avada lindilõikamisega läbipääs uude, kaherühmalisse lasteaeda, mille ehitamisplaane hakati pidama kohe pärast esimese lasteaiahoone avamist. 

Septembri algusest lastele kasutamiseks valmis olnud Maidla kooli lasteaiamaja, mis mahutab kaks rühmatäit mudilasi, avati eile piduliku lindilõikamisega, tähistamaks hoone ehitus- ja sisetööde täielikku lõpetamist.

Masust sündinud kasu

"Suurema lasteaia vajadusest hakkasime rääkima juba siis, kui eelmist lasteaeda avasime," tunnistas eilsel lasteaiahoone pidulikul avamisel Maidla vallavanem Hardi Murula, kelle sõnul olid nad viis aastat tagasi õnnelikud selle üle, et üks mõisakompleksi kuuluvatest hoonetest on korda saadud ning Maidla valla ajaloos avati esimene lasteaed. Küll oli selge, et lapsi on rohkem, kui üks rühm vastu suudab võtta.

Kohe hakati uurima ka võimalusi suurema maja ehitamiseks toetuse saamiseks ning mõned aastad hiljem tehti taotlus läbi kohalike omavalitsuste investeeringute programmi, kuid jäädi seal esimesena joone alla. Oodatud toetus saadi lõpuks tänu sellele, et Jõhvi lasteaia ehituskulud olid majandussurutise ajal kõvasti langenud, mis tähendas, et seal ülejäänud raha oli piisav, et katta projekt, mille Maidla toona esitas.

"Seetõttu oleme Jõhvile väga tänulikud, et nad ei kasutanud ülejäänud summat mitte endale suurema ja parema lasteaia ehitamiseks, vaid abi saime hoopis meie ning nüüd on ka meie lastel ilus ja uus lasteaed," ütles Murula, kes lubas esimese hoone eest antava tänukirja viia Jõhvi vallavalitsusele.

Hoolimata sellest, et hoone on vastne, on selle lugu Murula kinnitusel juba pikk, alustades uue lasteaia ehitamise vajadusest ja lõpetades surutise ajal projekteeritud hoone ehitusmaksumuse suurest kasvust tulenenud ebaõnnestunud riigihangetega ja lisaraha leidmisega, et kõik planeeritud mahus ka valmis saaks.

Uus hoone on ehitatud endise mõisakompleksi kuulunud hoone vundamendi kohale. "Kui me vana vundamendi välja kaevasime, siis selgus, et see on poolteist meetrit kitsam kui meie planeeritud uus hoone, mis tähendas, et meil tuli see ümber projekteerida," tõi Murula näiteid, miks ideest ehituse lõpetamiseni on kulunud nii palju aega.

Viimase kitsaskohana tuli lahendada rahaküsimused, kuna hoone maksumus koos haljastustöödega oli kordades suurem kui saadud toetus. Omafinantseering kaeti Eesti Energialt võetud laenuga, milles lepiti kokku kaevandusettevõtte ja valla vahel sõlmitud koostööleppes.

Oma väike spaa

Maidla kooli juurde kuuluvas lasteaias on kaks korrust ning see mahutab kahe rühma jagu lapsi. Sellel aastal on avatud ka kolmas rühm, seda viis aastat tagasi valminud ruumides, kuid pigem on see ajutine - ehkki vald oleks valmis ka edaspidi kolmandat rühma pidama, näitab laste arv, et vajadust selleks ei ole. Praegu käib lasteaias 50 last.

Hoones, mille ehitamisel on jälgitud seda, et see sobituks mõisakompleksiga ning ei jääks varjutama mõisa peahoonet, on kaks üksteisega ruumilahenduselt identset rühmaruumi, kus on olemas toad mängimiseks ja magamiseks, oma pesuruum ning kööginurk. Lisaks on laste kasutuses väike, 40sentimeetrise sügavusega bassein ning saal. Lisaks veel hulk abiruume.

"Püüdsime maja teha võimalikult energiasäästliku," tunnistas Murula, kelle sõnul on maaküttel töötava maja energiaklass A+, aga seda vaid juhul, kui basseinisüsteem on välja lülitatud. "Kui basseinisüsteemid töötavad, on meie energiaklass B+, mis on Eesti kliimas väga hea tulemus," lisas ta.

Maidla volikogu esimehe Enno Vinni sõnul on lasteaiamajaga vallas sotsiaalobjektide ehitamisel ring peal. Maidla on viimase paarikümne aasta jooksul ehitanud lisaks lasteaiale rahvamaja ja spordikeskuse, avanud noortekeskuse, mida toetab lisahoone koos suure saali, õppeklassi ja jõusaaliga. Lisaks on investeeritud mõisa peahoones olevasse koolimajja ning mõisakompleksi kõrvalhoonetesse.