Abipolitseinike tippkeeleoskuse nõue tekitab kahtlusi

Sirle Sommer-Kalda
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Indrek Saluvee leidis, et abipolitseinik, kellel on õigus töötada iseseisvalt, peab valdama kõrgtasemel riigikeelt.
Indrek Saluvee leidis, et abipolitseinik, kellel on õigus töötada iseseisvalt, peab valdama kõrgtasemel riigikeelt. Foto: Peeter Lilleväli

Ida-Virumaalt riigikokku valitud keskerakondlase Mihhail Stalnuhhini ettepanek alandada abipolitseinike keelenõudeid ja leida sel moel tänavatele abijõude, ei leidnud ei koalitsioonierakondade ega ka erakonnakaaslasest abipolitseiniku toetust.

Mihhail Stalnuhhin palus riigikogu toetust, et teha vabariigi valitsusele ettepanek algatada seadusemuudatus, millega Ida prefektuuri ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks ja piirkonna avaliku korra tagamiseks alandataks abipolitseinike keelenõudeid tasemelt C1 tasemele B1.

Stalnuhhin leidis, et C1 nõue on abipolitseinikele liig mis liig. C1 keeletase tähendab, et inimene mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust, oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha jms.

"See on riigikeeletase, mis peaks olema riigikogu ja valitsuse liikmel. Seda aga rakendatakse abipolitseinikule, kes on enam-vähem abiametnik. Meie ettepanek oleks luua olukord, kus Ida prefektuuris tekiks võimalus võtta tööle vähemalt 31 inimest, kes tegeleksid korravalvamisega ja võib-olla aitaksid ära hoida paljusid kuritegusid."

Stalnuhhini kinnitusel on need inimesed, kes valdavad eesti keelt B1 tasemel ja võiksid abipolitseinike ridu täiendada, olemas. Riigikogu liige tõi võrdluseks, et B1 tasemel peab valdama eesti keelt näiteks õppejõud ülikoolis, päästetöötaja, aga ka tegevteenistuses olevad sõdurid ja nooremallohvitserid. "Kes on abipolitseinik? Ongi see nooremallohvitser. Nooremametnik."

Tähtis aru saada

Stalnuhhini erakonnakaaslane, Ida-Virumaa omavalitsusliidu juhatuse esimees Veikko Luhalaid usub, et keelenõuete leevendamine on kahe otsaga asi. "Üldjuhul tegeleb paberite vormistamisega konstaabel, aga abipolitseinik peab vahel ka iseseisvalt tunnistusi kirja panema ja kui ta ei saa eesti keelega hakkama, siis läheb valang jälle politsei kaela," arvas Luhalaid, kes tegutseb ka ise abipolitseinikuna.

Luhalaidi sõnul on heal tasemel keeleoskus oluline veel seetõttu, et abipolitseinike koolitus toimub eesti keeles. "Kui keelenõue oleks madalam, kas siis saaks koolitusest aru? See jälle tekitaks probleeme inimesele endale, sest see on selles mõttes ohtlik amet, et kui eksid, siis vastutad selle eest kõige täiega."

Luhalaidi ei veena Stalnuhhini argumendid, et keelenõuete leevendamine tagaks Ida prefektuurile puuduolevad abipolitseinikud. "Varem ju seda keelenõuet ei olnud, aga polnud ka masse soovijatest ukse taga. Vene keelt kõnelevate inimeste seas pole selline amet võib-olla kõige prestiižsem. Teiseks on abipolitseinike seast päris palju inimesi läbi käinud ja ära kadunud, sest on selgunud, et see pole romantiline, vaid aeg-ajalt must ja rokane töö."

Nõuded võiksid erineda

Aktiivselt abipolitseinikuna tegutsev OÜ Häcke finantsjuht Indrek Saluvee leidis, et keelenõue võiks sõltuda sellest, kas abipolitseinik töötab iseseisvalt või mitte.

"Näiteks mina olen läbinud teise kategooria koolituse, mis tähendab, et võin töötada iseseisvalt. Sel juhul on selge, et eesti keel peab olema puhtalt suus. Teen ju tööd samal tasemel politseinikuga, pean selgitama inimestele nende õigusi ja kohustusi. Aga esimese kategooria abipolitseinikel, kes töötavad valdavalt koos politseiametnikega, võivad olla keelenõuded leebemad."

See, et abipolitseinikke on soovitust vähem, pole Saluvee hinnangul keeleoskuses kinni. "Küsimus on selles, kas inimene tahab seda tööd hingega teha või mitte. Mulle see töö meeldib," märkis mees, kes teeb vabatahtlikult abipolitseiniku tasustamata tööd umbes sada tundi kuus.

Riigikogu kultuurikomisjoni esindaja Paul-Erik Rummo põhjendas Stalnuhhini ettepaneku mittetoetamist sellega, et abipolitseinik on riigivõimu esindaja, kelle seaduslikud korraldused on täitmiseks kohustuslikud.

"Komisjonile sai võrdlemisi selgeks, et abipolitseinik on suures osas oma tegevustes riigivõimu esindaja samadel alustel ja samade volitustega nagu politseiametnik. Seega on abipolitseiniku tegevusel samasuguseid õiguslikke tagajärgi nagu politseiametnikul ning seega on ka kõrged nõudmised, kaasa arvatud keelelised nõudmised, abipolitseinikele põhjendatud."

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles