Suurenenud abiraha kasvatab ametlike töötute arvu

Inimesed, kes võtavad end töötukassas arvele, üritatakse kohe koolituse kaudu tööle või tööle lähemale aidata. Foto: Ilja Smirnov

Alanud aastal 65 eurolt 101,5 eurole tõusnud töötu abiraha on ajendanud end töötukassas arvele võtma ka neid, kes on seni mustalt töötanud.

Töötukassa Ida-Virumaa osakonna juhataja Anneki Teelahk märkis, et detsembrikuus lisandus arvukalt uusi töötuid, kelle seas oli nii koondatuid kui ka varjatud töötuid.

"Inimestel, kes on mustalt töötanud ja pole pidanud vajalikuks end arvele võtta, on nüüd tekkinud mingi stiimul," selgitas Teelahk, lisades, et see pole sugugi halb, olgugi et tõstab registreeritud töötute arvu.

"Kui nad mõtlevad, et hakkavad end siin ainult märkimas käima, siis nad eksivad. Meie idee on selles, et me lihtsalt niisama ei taha inimestega kord kuus kohtuda, vaid soovime neid tööle aidata. Kahjuks on meil suur hulk kliente, kes ei saa aru, miks me neid kiusame. Nad käiksid kord kuus, märgiks ennast ära ja läheks jälle."

Eelmise aasta jooksul aidati Ida-Virumaal tööle 1671 inimest ja registreeritud töötuse määr on praegu 10,8 protsenti.

Teelahki sõnul töötatakse põhimõttel, et uued inimesed, kes tulevad arvele, on tarvis kohe ja kiiresti aktiveerida.

"Kui 3-4 kuud kukub, tekib inimesel juba mugavdumine ja ta laskub oma vajaduste hierarhias allapoole, mõtleb, mis nüüd mina ja ma ei saa niikuinii kusagile. Inimene tuleb aidata koolituse kaudu tööle või tööle lähemale, igal juhul ei tohiks teda jätta istuma, et ta ei satuks pikaajaliste töötute hulka."

Töötukassa nõukogu liikme Ago Tuulingu sõnul võimaldab töötukassa selle aasta eelarve pakkuda tuge läbi aegade suurimale osale töötukassa klientidest, kes saavad eri teenuste abil parandada oma konkurentsivõimet tööturul. Tööturuteenustele on üle Eesti planeeritud 31,2 miljonit eurot.

"Meil jätkub raha kõikide teenuste osutamiseks, mida inimestel on töölesaamiseks vaja," kinnitas Teelahk.

Ta tõi näiteks koolituskaardi, millega töötu võib endale valida koolituse kuni 2500 euro eest. "Kui inimene vajab ümberõpet, siis selle raha eest saab päris palju õppida. Lisaks saame talle juurde pakkuda karjäärinõustamist, psühholoogilist nõustamist või mõnda muud teenust. Põhiline, et teenus peab olema kokku lepitud tööotsija ja konsultandi vahel ning aitab inimest tööle."

Koolitajate praak

Teelahk nentis, et aeg-ajalt tuleb töötuid kaitsta ka selliste koolitusfirmade eest, kes kasutavad ära koolituskaarti ja meelitavad inimesi õppima seda, mida neil tegelikult vaja ei ole. Ta tõi näiteks ühe vastuvõtule tulnud inimese, kes soovis konsultanti vahetada. Selgus, et inimene lõpetas arvutikoolituse ja tahtis minna samasse firmasse eesti keele koolitusele. Konsultant ei pidanud seda mõistlikuks, sest kliendi keeleoskus oli peaaegu olematu, aga koolitaja pakkus eesti keele õpet B1 tasemel.

"See tähendab, et grupis oleksid kõik juba eesti keelt rääkinud ning ta oleks end tundnud väga halvasti. Samas oleks ta oma koolituskaardi raha mittevajaliku koolituse peale ära kasutanud. Klient sai lõpuks aru, et koolitus peab olema ikkagi vajaduspõhine, ega nõudnud enam uut konsultanti."

Eelmise aasta saavutusena nimetas Teelahk seda, et töötukassal õnnestus saada kontaktid kõikide Ida-Viru kohalike omavalitsustega, mis olid siiani pistelised. "Vaatame koostöös omavalitsustega, millised on nende tulevikuplaanid ja kuidas me saame aidata. Meil on võimalik maksta palgatoetust, toetada vabatahtlikku tööd, et koos omavalitsusega inimesi aktiveerida," loetles ta.

Vabatahtlikkus aitab tööle

Vabatahtlik töö on üks võimalus töötu koduseinte vahelt välja saada ja eelmisel aastal avastati see võimalus ka Ida-Virumaal. Kui 2010. aastal osales vabatahtlikul tööl 10 inimest, siis mullu juba 265.

"Hakkasime otsima MTÜsid, kirikuid, kultuuriseltse, kus töötud saaksid vabatahtlikku tööd teha, ja leidsime selliseid kohti päris palju. Meeldiva üllatusena said paljud pärast seda tööle, kas samasse MTÜsse või selle kaudu kusagile mujale. Ühesõnaga, vabatahtlikku tööd teinud inimestel tekkis uus võrgustik," rääkis Teelahk.

Kõige rohkem tuleb töökohti juurde väikese ja keskmise suurusega ettevõtetest. "5 protsenti tööandjatest, kellega eelmisel aastal koostööd tegime, olid sellised, kellest me varem ei teadnud midagi. Väikesed ja keskmised ettevõtjad võtavad väga sageli töötu alguses praktikale ja hiljem tööle," märkis Teelahk.