Kütte hind erineb omavalitsuseti kolm korda
19. jaanuar 2013, 11:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valla- ja linnavalitsused otsivad kirvehinnaga kaugküttele alternatiive maasoojusest ja bioloogilisest kütusest ning soovitavad hooneid soojustada.
Narva-Jõesuu elanikud maksavad toasooja eest kolm korda kõrgemat hinda kui naaberlinna Narva inimesed.
"Võime ju selle odava soojuse Narvast siia tuua, aga see investeering maksab 15 miljonit eurot ja kokkuvõttes tuleks megavatt-tunni hind sama nagu praegu," on linnapea Andres Noormägi kaugkütte odavamaks muutmise võimalusi põhjalikult uurinud.
Mullu kevadel 30 kortermaja analüüsides selgus, et ruutmeetrile ümber arvestatuna erines soojakulu majade lõikes kuni 4,3 korda - vahemikus 0,74-3,21 eurot.
"Küsimus on selles, kas omanikud tegelevad oma majaga ja soojustavad seda või mitte," tõdes Noormägi. "Mõni korteriühistu on väga agar tegutseja, samas tuleb arvestada, et suur osa linnaelanikest on pensionärid, kes ei taha laenu võtta ja kellelegi võlgu olla, nii et selgitustööd tuleb jätkata."
Eelmisel aastal alustati soojatorustike kordategemist; esimene pool projektist vähendas soojakadu torustikes 23%-lt 14-le. Mingil määral see soojahinda küll alandab, ent üksnes sellele lootma jääda ei saa.
Koos soojatootjaga AS Adven Eesti valis linnavalitsus välja asukoha alternatiivsele katlamajale, mille soojafirma lubab oma rahaga püsti panna. Millist kütust seal kasutama hakatakse, pole veel päris selge. Noormägi sõnul on praeguste hindade järgi odavaim turvas ja hinnalt järgmine hakkpuit. Arvestuslikult võiks turba kasutamine alandada megavatt-tunni hinda veerandi võrra.
Soojavõlglastega Noormägi sõnul Narva-Jõesuus erilist muret ei ole: kevadeks küll võlgu tekib, ent kuurortlinna eripära võimaldab inimestel suvel lisa teenida ja sügiseks makstakse võlad ära.
Leevenduseks hakkpuit ja biomass
Maakonna kõige kõrgema soojahinnaga Püssi linnas loodetakse leevendust järgmiseks küttehooajaks - seda juhul, kui AS Repo Vabrikute projekt puidutööstuse jääke kasutava katla soetamiseks toetust saab.
Kui palju kütte hind uue katla töölehakkamise järel võiks alaneda, ei osanud linnapea Enno Mägar umbkaudugi ennustada. "Kindlasti tuleks maju ka soojustada, aga meil on pikad majad ja see läheb väga kalliks. Mõnigi ühistu on küll juba energiaauditiga tegelnud, nii et plaanis see töö ikka on."
Mäetaguse alevikus asendub kallis põlevkiviõliküte biomassist saadava toasoojaga plaanide kohaselt juba selle aasta lõpus, praegu on käsil uudse kaugkütte projekteerimine. Kaevandusveel põhinevat kütet tarbivatel Kiikla elanikel tuleb aga veebruaris arvestada mõningase hinnatõusuga, mille põhjus on elektri kallinemine.
Ka Iisakus on kõrge hinna põhjuseks kallis põlevkiviõli. Mullu KIKilt saadud toetus võimaldab rajada uue katlamajaploki koos hakkpuidu automaatlaoga ja loodetavasti on juba järgmine kütteperiood vallaelanikele kergem taluda.
Maidlas võrdlusvõimalused
Maidla vallas kütab nii koolimaja ja spordihoonet kui uut lasteaeda maasoojus.
Vallavanem Hardi Murula tunnistas, et kui lasteaed ehitati kohe maaküttele ja seal toimib see väga hästi, siis koolimajas on külmematel päevadel vaja õlikatel toeks võtta.
"Meie valitud süsteem toodab 50kraadilist vett, aga kui on väga külm, siis peaks küttesüsteemi minema 65-70kraadiline vesi. Mõttekam on need puudu jäävad kraadid õlikatlaga juurde toota kui maast rohkem soojust ammutada - see jahutaks maapinna maha ja kulutaks ka elektrit rohkem. Automaatika tunneb ise ära, kui hoonetest tagasi tuleb küttevesi liiga maha on jahtunud, ja lülitab siis õlikatla tööle."
Õli on kulunud muidugi oluliselt vähem kui varem üksnes sellega küttes.
Maidla vallamaja kütab elekter, noortekeskust maagaas ja rahvamajas on puuküte.
"Puuküte on muidugi kõige odavam - see tähendab, et puud ise on odavamad, aga kui arvestada ka nende katlasse jõudmiseni vajalikku töökulu, siis oluliselt odavam ei tulegi," võrdles Murula.
Soojuse piirhind omavalitsustes (€/MWh)
Püssi 98.88
Narva-Jõesuu 96.23 (alates 1.02 93.46)
Iisaku 94.68
Mäetaguse 88.92
Aseri 77.24
Kiviõli 75.06
Ahtme, Jõhvi, Kohtla-Järve 66.62
Avinurme 58.28
Kiikla 57.51 (alates 14.02 66.42)
Sillamäe 47.40
Narva 32.98
Allikas: konkurentsiamet