Kallis küte ähvadab teha toad jahedaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küttehinna 60protsendine tõus Kohtla-Järve Järve linnaosas ähvardab kaasa tuua võlgade suurenemise, selle ärahoidmiseks kaaluvad mitmed ühistud kütmise vähendamist piirini, kus temperatuur ei ulatuks kodudes üle 18 kraadi.
Kohtla-Järve Järve linnaosa paljudes kortermajades arutatakse küsimust, kuidas järsult kasvanud küttehinna juures arveid tasuda. Paljudel lihtsalt pole sellist sissetulekut, mis lubaks kalli toasoojuse maksta. Nad on valmis isegi alandama temperatuuri.
"Pensionärid lõid pärast küttehinna tõusu kokku oma eelarve - 1 euro päevas. Kuidas sellest elada? Kas osta leiba ja piima ning elada külmas korteris või elada soojas, aga ilma leivata?" küsib Sinivoore 13 korteriühistu juhatuse esimees, Kohtla-Järve korteriühistute juhtide liidu juhatuse liige Jelena Mutonen.
Küpsemas on konfliktid
Jelena Mutonen märgib, et juhatusel tuleb järjekordselt kuulata korteriomanike pahameeleavaldusi. Sotsiaalabi saajad hakkavad tahtma rohkem soojust, aga need, kes eelistavad leiba, paluvad küttevõimsust vähendada. Juhatus võib sattuda dilemma ette: kas elada võlgadeta, hoides temperatuuri 15 kraadi piiril, või elada mõnusalt soojas, kuid jääda ühel päeval võlgade tõttu kogu majaga küttest ilma.
Mutonen ütleb, et juba praegu on paljud majad küttesäästu tõttu hädas hallitusega ja edasisest ei julge mõeldagi, sest rahast ei jätku teinekord avariitöödekski.
Mitme maja halduri Raissa Varese arvates võib säästuotsuse vastu võtta siis, kui ühistu suudab tagada 18 kraadi kõigis korterites, aga see on vähetõenäoline. Muidugi juhul, kui maja on hästi soojustatud ja soojakaod on minimaalsed, võib ka seda teed minna, arvab ta.
"Samas pole välistatud, et see otsus põhjustab majas konflikte," ütleb Vares. "Kui 18 kraadi vastabki eluruumide kohta kehtivatele nõuetele, siis mida öelda neile korteriomanikele, kelle toatemperatuur sellest allapoole jääb? Reeglina on need esimese ja viimase korruse ning otsaseinaga korterid."
Juba nüüd on raske maksta
"Oleme küttetariifi tõusust ikka veel šokis," räägib mitme korteriühistu juhatuse esimees Tamara Abrajeva. "Hetkel maksame arveid suure vaevaga. Kuidas me neid edaspidi tasuma hakkame ja kas maju köetakse ka tuleval aastal, pole aimugi. Kõik majad vajavad remonti, aga raha selleks ei jää. Me lihtsalt ei suuda varsti küttearveid tasuda."
Mitme Kohtla-Järve maja KÜ juhatuse esimees ja haldur Jelena Vilinski kirjeldab neis valitsevat olukorda: "Viiest kolm on vana elamufondi majad ja neis, on need siis renoveeritud või renoveerimata, küte niikuinii alati kallim kui uuemal ajal ehitatud ja suurema korterite arvuga majades. Ka kütma peab vanu maju kõrgete lagede tõttu rohkem.
Neis väikestes majades elavad peamiselt pensionärid, aga korterid on suured. Ja kui pensionär on üksik, käib maksmine talle üle jõu. Kahekesi võib veel kuidagi ellu jääda, kui ei pea ravimitele raha kulutama.
Kardan, et kõigil saab raske olema ja pea need vaidlused ei alga: millal kütta, millal mitte kütta, kas hoida 20 kraadi või tõmmata kodus vildid jalga. Nende summade juures ilmselt elektriga juurde kütma ei hakata, sest ega küte üksi kallimaks läinud.
Kaks minu ülejäänud maja pole küll vana elamufondi majad, aga elluäämine on seal veelgi küsitavam. Võlglasi on palju ja maja ülalpidamine käib neil üle jõu. Kogu raha, mis kogutakse, või mis õigemini peaks kogunema remondi jaoks, kulub küttele. Aga igas majas tuleb ette ootamatuid avariitöid. Olen elanikega vestelnud, valmistanud neid ette selleks, et tuleb tõsta kommunaalmakseid või kuidagi teisiti raha koguda, et kütteperioodi lõpuni vastu pidada. Inimesed aga ütlevad, et nad ei hakka naabri eest maksma."