Aukodaniku valimine tekitas Jõhvi volikogus tormi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eilne Jõhvi volikogu istung oli viimaste aastate üks tormilisemaid, kui koalitsioon ja opositsioon pidasid maha tõsise lahingu, selgitamaks, kas aukodaniku tiitlit väärib rohkem Aavo Keerme, Vjatšeslav Šlõk või mõlemad korraga.
"See on tsirkus!" "Milleks sellist palagani korraldada?" Selliseid mõtteid kostis eile õhtul nii volikogu võimu- kui ka opositsioonileerist, kui aukodaniku valimine oli täies hoos.
Seda, et vastuseis tuleb, võis oodata, ent seda, et ilmselges vähemuses (7:11) olnud opositsioon suudab võimuliitu niimoodi üllatada, ei osanud koalitsioonipoliitikud aimata. "Ma ei tea, kõik oli ju kokku lepitud," ütles võimuliidu saadik Kalev Naur, kui sai selgeks, et volikogu on aukodaniku valimisega patiseisus.
Kaks aukodanikku ei sobinud
Aukodaniku valimine algas sellega, et niinimetatud Ossipenko nimekiri Jõhvi Elanik tegi ettepaneku valida vabariigi 95. aastapäeva puhul kaks aukodanikku. Võimuliit hääletas selle ettepaneku maha. Sellega kaotas oma šansid ka kauaaegne volikogu esimees ja koolijuht Vallo Reimaa, kelle kandidatuur oli esitatud koos ekslinnapea Aavo Keerme omaga. Kuna aga Keerme nime esitasid veel teisedki, siis tema jäi kandidaatide nimistusse.
Seitsme allesjäänud kandidaadi seast said salajasel hääletusel hääli ainult Keerme ning ettevõtja ja volikogu liige Vjatšeslav Šlõk. Viimane ise istungil ei osalenud. Ja kuigi koalitsioonil oli neljahäälne ülekaal, selgus, et kaks võimuliidu liiget on hääletanud Šlõki poolt, sest kumbki kandidaat sai üheksa häält.
Opositsioon tegi seepeale uuesti ettepaneku anda tiitel mõlemale, ent koalitsioon otsustas korraldada teise vooru, pidades enne seda nõu. Volikogu aseesimees Niina Neglason küll kahtles selle mõttekuses ning vastas kellegi repliigile, et mõni saadik võib ju teises voorus teisiti hääletada, lausega: "See peaks ju siis täitsa idioot olema!"
Niikaua, kui koalitsioon väljakuulutatud vaheajal nõu pidas, pakkis opositsioon oma asjad ning lahkus istungilt, mis tegi võimusaadikud nõutuks ja pani küsima, kas allesjäänud volikogulased on pädevad aukodanikku valima. Leiti siiski, et on, ja valiti lõpuks Keerme, kes sai 9 häält Šlõki 1 vastu. Eilset hääletamismustrit jälgides võis aru saada, et üks Šlõki pooldaja koalitsioonis oli Viktor Rumjantsev. Kes oli teine, pole täpselt teada, ent koos opositsiooniga lahkus istungilt ka siiani võimuliitu kuulunud Alar Seppern.
Koalitsioon kõigub?
Opositsiooni kuuluv volikogu liige Pavel Kudinov põhjendas opositsiooni lahkumist nii: "See muutus juba tsirkuseks. Nad polnud nõus meie pakutud kompromissiga ning võtsid põhimõttelise hoiaku, et meie kandidaat ei sobi."
Tema sõnul on Jõhvi elanikkonnast üle poole venekeelne, kuid 20 aasta jooksul on aukodaniku tiitli saanud vaid kaks vene inimest, mis pole Kudinovi arvates õige. "Aga see on minu isiklik arvamus," lausus ta.
Kas eilne vahejuhtum tähendab, et Jõhvi volikogu koalitsioon läks katki? "See on pigem jutt, kui tõsi, siin mingit kulissidetagust mängu ma küll ei näe," sõnas Kudinov.
Aukodaniku tiitel antakse Aavo Keermele üle täna Jõhvi kontserdimajas toimuval Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsertaktusel.
Varem on Jõhvi aukodaniku tiitli pälvinud Väino Viilup, Margarita Ostroumova, Endla Jaanus, Helju Tori, Gale Popova, Eugen Vaher, Viktor Nikolai, Priidik Kippar, Peeter Kaldur ning postuumselt Lembit Kiisma.
Aukodaniku tiitliga kaasneb 639 euro suurune rahaline preemia.