28. veebruar 2013, 23:31
Kanalisatsiooni europrojekt raputab Kiviõli vanaproua maja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Diivanil istudes rapud nagu vanal raudteel ning taldrikud hüppavad kapis," on teist kuud koppade piiramisrõngas elav 78aastane Viktoria Mägi hirmul, et uhke europrojekt kanalisatsioonitorustiku paigaldamiseks raputab koost nii tema kui maja.
Diivanil rappumine on Viktoriale see kõige väiksem mure, kuigi mitu operatsiooni läbi teinud süda kipub vibratsiooni pärast rütmist välja minema ning närvid on nässus, kui piikvasar majast kümmekond meetrit eemal paekivisse teed rajab. Tõsiselt hirmul on ta hoopis maja silikaatvoodrisse ilmunud pragude pärast, mida tuleb üha juurde. "Näe, kuidas väristab lahti," teeb vanamemm õues neid ette näidates majale tiiru peale.
550 plokki ja 11 500 tellist
40 aastat tagasi maja ehituse juures pidevalt abiks olnud Viktoria mäletab siiani, mitu tuhaplokki ja silikaattellist hoone tarvis kulus: "550 plokki ja 11 500 tellist." Ja kaevanduse jaoskonnaülema lesena oskab ta lugeda ka nende tellistega toimunud muutusi. "Ma juba siis, kui krundi ostsime, küsisin mehe käest, kas markšeiderid on oma tööd ikka korralikult teinud. Ta ütles, et on ikka, aga kus siis on, kui kõrvalhoone hakkas vajuma ning telliste vahele jooksid praod sisse. Aga need praod, mis nüüd tekkisid, on hoopis teistsugused - need jooksevad läbi telliste."
Pragusid on nii majal kui abihoonel, aga ka majas sees - pliidi soemüüril. "Praegu nad kaevavad eemal, aga mis siis veel saab, kui nad maja juurde jõuavad? Teisel korrusel on mul kamin ja suur ahi ning üks päev need veel kukuvad mulle kaela ning olen kogu majaga maa pealt pühitud. Vajub teine nagu veekaussi kukkunud leheke põhja."
Maa all haigutavad pärast sõda suletud Kiviõli kaevanduse tühimikud ning vanamemm kardab, et kuna kanalisatsioonitorustik istutatakse rohkem kui kolme meetri sügavusse ning selle töö käigus puuritakse läbi ka paekiht, mille peal maja vundament püsib, võib ta ju kanalisatsiooni lõpuks saada, kuid kas siis enam maja on, millega see torustik ühendada!
Tunnustus presidendilt
Viktoria kodu on tema elutöö, mis leidis 1998. aastal tunnustust ka Lennart Meri poolt, kes oli aasta varem taasalgatanud kodukaunistamise liikumise. Vanusele ning 22 aasta pikkusele lesepõlvele vaatamata püsib südikas naine oma töödega jätkuvalt rea peal ning ta koduaed paneb suvel möödaminejad ahhetama: maja ümber on istutatud ligi 40 suurt roosi ning 17 liiki puid ja põõsaid. Varudes talvel bensiini, suristab ta muruniidukiga nende vahelt iga paari päeva tagant, tehes aias 12tunniseid tööpäevi ning utsitades oma eeskujuga naabreidki. "Eestimaa peab olema ilus!"
"Ma ei ehitanud seda maja ju ainult endale, vaid ka lastele ja lastelastele mõeldes," on naise süda muret täis, et hoole ja armastusega rajatud kodu siinsamas ekskavaatorite vahel oma otsa leiab. "Oli seda kõike nüüd vaja! Kas nad siis ei tea või ei taha teada, et siin on ju vana kaevandus all. Miks nad ei uurinud vanu plaane? Käigud on siin mitte kuue-seitsme meetri, vaid juba kolme meetri sügavusel. Kui paari aasta eest uus veetorustik pandi, polnud mingit vibratsiooni - selle paigaldamist polnud kuuldagi, sest siis sügavamale kui kaks meetrit ei mindud. Miks see kanalisatsioon peab nii sügavale minema, et kaevanduskäigud otsapidi vastu tulevad, sellest mina aru ei saa."
Kaardid pole täpsed
Viktoria võtab häirekella löömist tõsiselt, et pärast ei küsitaks: kus sa varem olid? "Nagu vene vanasõna ütleb: pärast kaklust rusikatega ei vehita. Need asjad tuleb praegu selgeks saada, peetagu mind pealegi lolliks vanaeideks, kes käib pidevalt kaevetöid uurimas," nendib ta, vaadates valuliku pilguga kraavipervel turritavaid kasepuu juuri.
Projekti teostava Järve Biopuhastuse vanemprojektijuhi Andrus Gatski sõnul olid tehnilise projekti tegijad vanast kaevandusest teadlikud ning arvestasid sellega, lähtudes suletud kaevanduse kaartidest. "Selle piirkonna omapäraks on, jah, kaevandusalad ning vanad majad, kuid igat kinnistut pole võimalik eraldi käsitleda, seda enam, et kaevanduse kaardid pole kuigi täpsed. Torustik tuleb aga maa sisse saada," nentis ta, lisades, et selleks otsitakse optimaalseid lahendusi.
Maapinnale lähemale pole seda Gatsi sõnul võimalik panna, vastasel juhul tuleks igale tänavale rajada ka pumpla, et surve ära ei kaoks. "Pumplaid tuleb niigi kolm korda rohkem - nelja asemel 13," kinnitas ta.
Vanemprojektijuht on lasknud ehitusekspertidel üle vaadata nii Viktoria maja kui naaberkinnistul asuva tühja elamu, millega on samuti probleeme, ning saab nende hinnangu reedel kätte. Samuti on laekumas aruanne projekteerijalt. "Vanaprouat oma muredega üksinda me kindlasti ei jäta," lubas ta.