Varvara juhtum tõstis esiritta lastevastased seksuaalkuriteod
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta tagasi Narvas aset leidnud 9aastase Varvara Ivanova seksuaalmõrvari ohvriks langemise juhtum pani Ida prefektuuri tõsiselt tööle, avastamaks laste vastu suunatud seksuaalkuritegusid, ning neid tuli lagedale rohkem kui kunagi varem.
Kui üldse registreeriti mullu Virumaal laste vastu suunatud raskeid kuritegusid 42, siis 12 neist olid lapseealise seksuaalse ahvatlemise juhtumid (aasta varem 5 juhtumit). Peamiselt on tegu niinimetatud internetiahvatlejatega, 22 juhtumi puhul oli tegu lapsporno valmistamise ja selle allalaadimisega (aasta varem 5 juhtumit). Kolmel korral tabati pervert, kes püüdis lapsega seksuaalsel eesmärgil kohtuda, 9 juhtumi puhul alustati kriminaalasi seoses sugulise kire rahuldamisega lapseealisega. Lisaks registreeriti mullu 10 alaealise vägistamist ning kahel juhtumil alustati menetlust alaealise kallutamise tõttu prostitutsioonile.
Politsei väitel on suur osa neist kuritegudest avastatud Varvara juhtumi tõttu.
Loodi eraldi uurimisüksus
Pärast möödunud aasta 18. märtsi, mil Varvara tapeti, on lisaks selle tapmise uurimisele prefektuur suunanud eritähelepanu lastevastastele seksuaalkuritegudele: loodud on 4-liikmeline üksus, kes päevast päeva nende kuritegudega ainult tegelebki, kinnitas prefektuuri kriminaalbüroo juht Rauno Klaos.
Ent Varvara tapmine on sellele vaatamata siiani avastamata, ehkki tehtud on suur töö. Ainuüksi võrdlevaid DNA analüüse on läbi viidud 500 ringis, sama palju on üle kuulatud inimesi. "Lisaks sellele on vesteldud mitme tuhande inimesega, kes selle Kreenholmi piirkonnaga seotud on. Uuritud on ümberkaudseid panipaiku ja keldreid," loetles Klaos.
Nii prokuratuur kui politsei väidavad, et uurimise intensiivsus pole raugenud ka nüüd, kui tüdrukukese tapmisest on täis saamas aasta. "Me ei saa Varvara küsimust enne kõrvale panna, kui see on lahendatud. See on Ida prefektuuri, aga ka kogu politsei auküsimus," kinnitas Ida prefekti kohuseid täitev Aimar Köss, mööndes siiski, et juhtum on väga keeruline.
Ja kuigi Varvara tapmisloo uurimisele on suunatud märkimisväärsed jõud, kinnitas prefekt, et selle kõrval pole unarusse jäänud muu kuritegevus.
Tähelepanu kokkuostjate tabamisele
Rauno Klaos ütles, et mullu tegeles politsei eelkõige Ida-Virumaal väga intensiivselt varavastaste kuritegudega, tabamaks varastatu kokkuostjaid. "Igas prefektuuri territoriaalses üksuses on selleks loodud oma üksus, et likvideerida grupid, kes teadvalt varastatud vara kokku ostavad," sõnas ta, lisades, et mullu avastati Ida-Virumaal 73 sellist juhtumit.
See kuriteoliik on tema sõnul väga tugevalt seotud narkomaanidega, mis tähendab, et politsei on eritähelepanu alla võtnud pandimajad, metalli kokkuostuga tegelevad firmad. Üks kokkuostjate rühm on ka narkodiilerid, kellele narkomaanid varastatud kraamiga maksavad.
Kui hiljuti avaldatud uuringu järgi jätab enamik varguse ohvriks langenud inimesi politseile sellest teatamata, kutsus prefekt siiski üles kõigist vargustest teatama. "See aitab kaasa kas või sellele, et me saame teada, kus missugused kuriteod toimuvad. Kui meil näiteks nädalaga varastatakse ühes kohas autodest 10 makki, me läheme narkodiileri juurde ja avastame sealt hulga automakke, saame me tõestada kuritegu, sest meile on omanik teada. Kui aga ei, peame me makid tagastama, kuna ei suuda tõestada, et need ei kuulu sellele isikule," selgitas Klaos.
Suuremate firmadega on politseil sel põhjusel kokkulepe, et teada antakse ka pealtnäha kõige tühisemast kaablijupi vargusest.