Rahaline hüvitis jääb Sillamäe ametnikele alles
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik Sillamäe linnavolikogu saadikuid hääletas maha ettepaneku mitte maksta hüvitist linnavolikogu esimehele, linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele ametist lahkumise korral.
Küsimus pandi hääletusele linlastelt tulnud seaduseelnõu tõttu, millele oli alla kirjutanud rohkem kui 150 inimest. Tehti ettepanek tunnistada kehtetuks Sillamäe linnavolikogu 29. augusti 2002. aasta otsus "Hüvitiste maksmisest isikuile, kelle on valinud ja määranud või kinnitanud ametisse linnavolikogu".
"Esimest korda kogusid linnaelanikud allkirju seadusloome akti projektile vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile 32, millega panid võimud olukorda, kus nad on kohustatud tõstatatud küsimuse läbi vaatama," märgib linlaste algatust toetanud fraktsiooni Linnaliit saadik Araik Karapetjan.
Nimetatud määruse kohaselt saavad linnavolikogu esimees, linnapea ja linnavalitsuse liikmed ametist vabastamise korral kolme kuupalga suurust hüvitist, kui on töötanud ametikohal 2-8 aastat ning kuue kuupalga suurust hüvitist, kui on töötanud oma ametikohal rohkem kui 8 aastat. Linlaste arvates ei ole majandusliku olukorra halvenemist ja linnaelanike vaesumist arvestades hüvitiste maksmine õigustatud.
Võimalus või kohustus?
Linnavolikogu istungil selgitas linnavalitsuse jurist Deniss Iškin, et 29. augusti 2002. aasta otsus tugineb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvile "Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid" ning hüvitiste kaotamine, mida võibki pidada sotsiaalseteks garantiideks, toob endaga kaasa isikute õiguste rikkumise, kellele neid lubati valimisel ja ametisse määramisel.
Linnavalitsuse jurist kinnitab, et kuni linnavolikokku valitud ja ametisse määratud või kinnitatud isikute volitused pole lõppenud, ei saa eelmisi ja kehtivaid sotsiaalseid garantiisid kaotada või kärpida.
"Tegelikult on seaduse kohaselt linnavolikogul võimalik maksta ülalnimetatud isikutele hüvitist kuni 3 ja 6 kuupalga piires sõltuvalt staažist. 10 aasta eest meie volikogus vastuvõetud määrus aga kohustab maksma 3 või 6 kuue kuu palga suurust hüvitist ja mitte sentigi vähem. Oleks nagu väike erinevus, kuid me nägime, et inimesed pole rahul," selgitab Araik Karapetjan.
Loodi komisjon
Linnavalitsuse juristi kinnitusel on väljapakutud projekti vastuvõtmine ebaseaduslik. "Kuid tekib küsimus: milleks panna hääletusele küsimust, mille vastuvõtmine on ebaseaduslik? Ma küsisin seda linnavolikogu aseesimehelt ning ta vastas, et hüvitiste küsimus tuleb lähemal paaril kuul kindlasti arutusele," märgib Karapetjan. Linnavolikogu istungil loodi komisjon, kellele tehti ülesandeks see küsimus veel kord läbi vaadata. Karapetjan leiab, et seda tehti selleks, et saadikud, kes enne hääletamist ei jõudnud asja tuuma süüvida, võtsid nüüd nõuks kontrollida juristi antud hinnangu õigsust ning vajaduse korral viimistleda otsuse projekti, moonutamata seejuures Sillamäe elanike soovi mõtet.