Kohtla-Järve pargis on lõhutud rohkem kui 60 laternat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve pargis, kus eelmisel aastal alustati rekonstrueerimistöid ning praeguseks on juba palju tehtud, tekitavad vandaalid perioodiliste lõhkumistega linnale märkimisväärset ainelist kahju.
"Pargijärve saarekesele ehitati lehtla, mille katuse peatselt keegi maha kiskus," räägib Kohtla-Järve linnavalitsuse majandusteenistuse tehnilise dokumentatsiooni vanemspetsialist Larissa Koivistoinen. "Hiljuti lõhuti jälle neli laternat… Teeb kurvaks, et mõned inimesed ei oska hoida ilu, mida linn püüab nende endi heaks luua."
Tema sõnul on sama tüüpi laternad, nagu Kohtla-Järvele paigaldatud, kasutusel rohkem kui saja riigi linnades. "Nende järele on suur nõudlus ning valides sellise variandi, püüdsime Kohtla-Järvet ilusamaks ja valgemaks muuta."
Pargi rekonstrueerimistööde käigus paigaldati rohkem kui 20 suurt ja üle 200 väikese laternaposti. Praeguseks on katki visatud juba 65 laternat ning ilusate klaasplafoonide asemel ripuvad mustad kotid.
Koivistoineni sõnul tuleb postid kottidega katta, et niiskus neid ei kahjustaks. Katkisi valgusteid kohe uute vastu vahetada ei saa, sest rekonstrueerimisprojektis pole selleks raha ette nähtud. Summa peab tulema linna eelarvest.
Kuna aga jutt on suure arvu laternate väljavahetamisest, siis kuulutab linn nende tööde tegemiseks välja konkursi. Ühe laterna väljavahetamine (koos plafooni ja selle paigaldusega) läheb maksma umbes 120 eurot.
"Selle rahaga võinuksime ülekäiguradasid paremini valgustada, nüüd aga peame kulutama lõhutu taastamisele," märgib Kohtla-Järve abilinnapea Ahtme ja Sompa linnaosas Vladimir Tužilkin. Tänu talle on mõned Ahtme ülekäigurajad juba valgemaks tehtud, muu hulgas koolide lähedal.
Kavas on paigaldada videokaamerad
Pargivara kaitseks vandaalide eest on Kohtla-Järve keskosa rekonstrueerimisprojekti raames kavas paigaldada parki videokaamerad. Juba on arutatud, kes hakkab jälgimisega tegelema, milline võiks olla politsei, turvafirmade ja linnaasutuste panus.
Nüüd tuleb kindlaks määrata esemed ja alad, mis tuleks videovalve alla võtta, seejärel peab selle teema pargi rekonstrueerimisprojekti võtma.
Vladimir Tužilkini arvates tekitavad videokaamerad laternalõhkujaile ja teistele vandaalidele küll hirmu, et nad võidakse paljastada, kuid peamine rõhk tuleks siiski panna inimeste teadlikkuse tõstmisele. Vanemad peaksid oma võsukestel, kes end tõenäoliselt parema tegevuse puudumisel niiviisi lõbustavad, rohkem silma peal hoidma. Esialgu on huligaanid terve nahaga pääsenud, kuid võib juhtuda, et vanematel tuleb oma laste tegude eest suuri trahve maksta.