Vinduv kevad toob istikukasvatajatele lisatööd
3. aprill 2013, 01:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lillekasvatajad on valmis päriskevade saabudes kõiki soovijaid istikutega varustama.
Krõbekülmadel märtsiöödel tuli istikukasvatajatel kasvuhoonetes taimi katta, päeviti lõõskava päikesega peab kasvuhooneluuke parasjagu lahti hoidma, et temperatuurikõikumised taimedele liiga ei teeks ning samas õhk õhtuks liialt maha ei jahtuks.
Juhani puukooli omaniku ASi Plantex tegevjuht Ivar Lepmets nentis, et kevad on tänavu tavapärasest kaks nädalat maas. "Tavaliselt oleme saanud oma istikuärid märtsi viimastel või aprilli esimestel päevadel laiali laotada, aga praegu veel ei paista, et seda niipea teha saab. See võib muidugi hetkega muutuda - tuleb soojalaine ja ongi suur kevad käes."
Päike aitab kütet säästa
Istikute arengule ei ole talve nägu kevad kuigivõrd mõju avaldanud. "Meil on võimalus konteineristikuid külmikutes, täpsemalt kontrollitud külmaga hoiukohtades hoida. Talvel on neil nagunii puhkeaeg, saame seda aega mõningates piirides reguleerida," selgitas ta.
Suvelillede kasvuhoonetes on olukord teine, ehkki ka seal saab öise katmise ja päevase luukide avamisega pisut reguleerida, et taimede areng ei pidurduks või taimed hoopis üle ei kasvaks.
Köetavad kasvuhooned on Juhani puukoolil Kohtla-Järvel ja Räpinas. "Veebruari küttearve midagi hirmsat ei olnud, märtsi kohta ei oska veel öelda," ütles Lepmets. "Ei usu, et see eriti suur tuleb - päike aitab palju, kasvuhoone ei jahtu nii kiiresti maha. Märts on ju erakordselt päikeseline olnud, lumesulamisvettki pole kusagil eriti näha, kõik aurab ära."
Võõrasemad on valmis
Juhani puukooli Jõhvi istikuäri juhataja Joanna Haavala ütles, et kasvuhoonetest saadeti esimesed taimed - hüatsindid, krookused ja maitsetaimed - juba nädal tagasi poodidesse ning järgmisest nädalast alates on võimalik osta ka võõrasema.
"Meie oma Jõhvi istikuärist veel praegu taimi osta ei saa - hooned on külmad. Mulda ja seemneid on seal küll ja neid ka ostetakse usinalt," rääkis ta.
Haavala ei pea tänavus kevadet eriliseks: ka aasta tagasi olid 3. aprillil väljas veel hanged. "Inimesed on ilmselt talvest lihtsalt väsinud ja siis tundubki, et see muudkui venib. Meilt lähevad esimesed võõrasemad müüki 2. aprillil, täpselt nagu eelmisel aastal."
Kasvuhoonetes on tema sõnul päikesepäevadel 25-30 soojakraadi ja see tasakaalustab külmad ööd ära. "Mingeid tagasilööke pole meil olnud, taimed arenevad normaalselt," kinnitas ta.
Kohaliku lillekasvataja uus algus
Tudulinna vallas suvelilli ja maitsetaimi kasvatav Merle Lepp ütles, et pidas vahepeal kolm aastat pausi ja alustab nüüd taimedega uuesti. Ka kasvuhoone on uus - nii uus, et taimelavadki pole veel kohale jõudnud.
"Hollandist tellitud noortaimed jõudsid juba eelmisel nädalal kohale, aga praegu hoian neid majas," rääkis ta. "Ega seda pikalt enam teha saa, loodan, et lähiajal tulevad lavad ja saab taimed kavuhoonesse üle viia."
Kasvuhoonet hakatakse kütma bullerjani ja gaasipuhuriga; järgmisel aastal on kavas minna üle bioküttele - katlasse läheb oma talus kasvatatud kaer.
"Mina alustan noortaimede kasvatamist tavaliselt paar nädalat hiljem kui teised kasvatajad, aga eks pikalt kestev külm aeg kindlasti mõjutab nii taimi kui küttearveid," ütles ta.