Maalihe viis kaasa tüki Purtse Hiiemäest

Loodusjõud tekitasid Purtse Hiiemäel vaatepildi, mida nüüd lähemalt ja kaugealt uudistamas käiakse. Foto: KAJA KREISMAN

Nädal tagasi libises Purtse Hiiemäe servast alla umbes saja meetri pikkune ja kümne meetri laiune maalahmakas.

"Mulle paistab oma aeda see koht ilusti kätte, nii ma märkasingi, et puude asemele on lage plats tekkinud ja sealt avaneb nüüd "miljonivaade"," rääkis Hiiemäel elav Andrus Kütt, kes loodusnähtuse tulemusena avanenud vaatepilti ka Facebookis jagas.

Maalihke koht asub Ingli talu maadel ja allakukkunud osa haukas tüki talu põllumaast. Külvatud sinna küll sel aastal midagi ei olnud, sest paar päeva varem põldu väetades avastas traktorist tulevase lihke kohal maapinnas lõhe.

Lõhe oli hoiatus

"Läksime traktoristi jutu peale koos pojaga seda lõhet vaatama - umbes meetri sügavune oli, aga mitte kuigi lai. Kalda pealt vaadates ei saanud küll aru, et midagi allpool varisenud  oleks," pidas taluperemees Kunnar Kuusmik igaks juhuks targemaks väetamise ja külviga lõhest kaugemale hoida.

Järgmisel päeval pärast sellel põllul külvi lõpetamist varises klindiserv alla.

"Allalibisenud puud seisid seal ikka püsti, ju need kasvavad edasi," arvas ennenägematut vaatepilti kaemas käinud kiviõlilasest riigikogu liige Kaja Kreisman. "Altpoolt sellele kohale hästi ligi ei pääse - vesi on nii kõrgel, et randa mööda kõndida ei saa, peaks läbi padriku teed otsima."

Ida-Virumaa loodusgiid Enn Käiss otsis eile samuti kohta, kust lihkele alt üles saaks vaadata.

"Järsaku ülemine serv on libisenud ja kalda peal olnud lepad koos rohukamaraga umbes kümme meetrit allapoole kukkunud," rääkis ta ülevalt nähtust.

Idas libiseb, läänes kukub

Geoloog Kalle Suuroja ütles maalihke pilte nähes, et tegemist on sellele regioonile tüüpilise klindivaringuga.

"Kevadisel ajal, kui allikatel on väljavool suurem, muutub sinisavi kiht libedaks ja seda mööda sõidavad ülemised kihid alla. Sellised pikad lihked on sealkandis tavalised - varasemate lihete jälgi on mõnel pool näha, neid on isegi kahesajameetriseid. Lääne pool on klint liivakivijalamil, see nii libedaks ei muutu ja seal lähevad varingud üle kukkumiseks."

Maapinnas nähtud lõhe kohta arvas Suuroja, et see oli seal ilmselt juba sügisel: "Talvel täitus see veega ja jäätus, jää pressis lõhe laiemaks; jalam oli veega läbi imbunud ja nii see tükk sealt lõpuks lahti murdus. Päris kindlasti ei mõjutanud seda protsessi lähikonnas sõitnud põllutöömasinad."

Suuroja sõnul toimuvad sellised lihked aktiivsemates piirkondades umbes sadakonna-aastaste intervallidega. Sestap pole imestada, et Hiiemäe kandis elavad inimesed seal varasemaid varinguid ei mäleta.

"Need, kes lihkekohta uudistama lähevad, ei pea uut varingut kartma - sadakond aastat võib seal nüüd julgelt jalgu kõlgutada," kinnitas Kalle Suuroja.