Riigi eksimus tegi mehest mittekodaniku

Eesti passi ja kodakondsuse kehtetuks tunnistamine oli Arkadi Harakkile šokk. 2012. aasta augustis jõustunud kodakondsuse seaduse parandus annab riigile ja tema kunagisele kodanikule uue võimaluse suhteid klaarida. Illustratiivne foto. Foto: Ilja Smirnov

Narvalasest, kes oli ligi 12 aastat Eesti kodanik ning loobus selle nimel Venemaa kodakondsusest, sai ühe hetkega ajutise elamisloaga hallipassimees.

Arkadi Harakk (39) kaotas pärast 9aastast staaži turvafirmades tänavu veebruaris turvamehe töö. Vallandamise põhjuseks oli asjaolu, et seaduse järgi peab turvatöötajal olema kodakondsus või alaline elamisluba. Arkadil pole praegu kumbagi.

Ekslik otsus

Sünnijärgselt omandatud kodakondsuse alusel sai Arkadi Harakk kodakondsus- ja migratsiooniameti Narva büroos 1999. aasta lõpus oma esimese passi. Järgneva kümne aasta jooksul vahetati tema pass mitu korda igasuguste probleemideta uue vastu.

Arkadi sõnul kinnitas tema soomlasest isa, et on oma juurtelt Eesti kodanik, kuid vormistas 1998. aastal millegipärast kodakondsuse naturalisatsiooni korras. 1999. aasta juunis Harakk seenior suri, jõudmata oma esimest Eesti passi ära oodata, Arkadi aga omandas samal aastal sünnijärgselt kodakondsuse.

"Toona sain kodakondsuse mina, mu vend, õde, vennapoeg, vennanaine," rääkis Harakk. "Kõigile peale minu öeldi, et kuna nad elavad Venemaal, siis ei ole vaja Venemaa kodakondsusest loobuda. Mina aga pidin sellest lahti ütlema, kuna olen Eestisse sisse kirjutatud. Ma tegin, nagu kästud…" Mees kinnitab, et on alati kohusetruult ametnike nõudmisi täitnud.

Asjaolu, et Arkadile ja tema neljale lähedasele ei olnud alust anda sünnijärgselt Eesti kodakondsust, selgus alles rohkem kui kümne aasta pärast - 2011. aasta veebruaris politsei- ja piirivalve asjaajamise käigus. Kõigi viie Eesti passid tunnistati alusetult väljastatuks, st kodakondsus tühistati.

Eestis "ajutiselt"

Harakist sai kodakondsuseta isik, kuna Vene omast oli ta loobunud. Peale halli passi tuli tal nüüd koduses Eestis taotleda ka 5aastast elamisluba.

Arkadi märgib, et Eesti kodanikuks oldud aastail elas ta kui täisväärtuslik kodanik: töötas, osales valimistel. Riigi ootamatu otsus tekitas aga šoki.

"Kas pean nüüd Venemaalt poliitilist varjupaika paluma?! Olen ju Eesti riigile lojaalne - olen alati olnud."  Arkadi ütleb pahameelega, et ametnikel kehtib reegel "keelan, käsin, poon ja lasen": "Teevad, mida tahavad: kui meeldid - annavad kodakondsuse, ei meeldi - võtavad ära…"

Ta püüdis seista oma õiguse eest mitte loovutada oma passi vea pärast, mille keegi oli kunagi teinud. "Mind süüdistati sisuliselt kelmuses - kas ma pean nüüd jaanalinnu kombel pea liiva alla peitma?" Kuid positiivset tulemust pole see esialgu andnud.

Ta pöördus ka õiguskantsleri Indrek Tederi poole, kes ei leidnud Harakki juhtumi puhul ametnike otsustes midagi ebaseaduslikku, kuid jaanuaris 2012 tegi riigikogule ettepaneku teha kodakondsuse seadusesse parandusi, et see oleks põhiseadusega kooskõlas. Toona oli õiguskantsleri menetluses vähemalt kaks samalaadset pöördumist.

Tederi arvates rikkus tollal kehtinud seadus õiguspärase ootuse ja võrdsuspõhiõiguse tagamise põhiseaduslikke aluseid. Õiguskantsler leidis, et õiguspärase ootuse põhimõttest lähtudes võib igaüks oma elu korraldada, teades, et talle antud õigused ja kohustused on püsivad ning riik ei saa vabalt teha inimesele ebasoodsaid muudatusi.

Riik parandab vigu

Seadusandja võttis õiguskantsleri ettepaneku arvesse: kodakondsuse seaduse muudetud § 32, millega antakse kodakondsus isikule, kes on ekslikult määratletud Eesti kodanikuks, jõustus 2012. aasta augustis.

Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski rääkis Põhjarannikule, et paranduse töötas välja ja esitas  Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon.

"Selle paranduse kohaselt peetakse neid [kodakondsuse määratlemisel tehtud vea tõttu kannatanuid - I.S.] kodanikeks sellel alusel, mille kohaselt nad on kõik need aastad end kodanikeks pidanud. Seega tunnistatakse, et see on riigi, mitte inimese viga, ning riik jätab  passi sellele inimesele alles," kommenteeris Ossinovski, täpsustades, et kodakondsuse tagastamist menetletakse isikliku avalduse alusel politsei- ja piirivalveameti staatuse määratlemise büroo kodakondsustalituses.

Erandiks on juhtumid, kui inimene on pannud toime riigivastaseid tegusid või esitanud kodakondsuse vormistamisel teadlikult valeandmeid.

Peale selle on riigilõivuseadusesse lisatud punkt, et kui inimene jäeti ebaõiglaselt kodakondsusest ilma, siis tehakse talle uued dokumendid riigilõivu maksmata ning hüvitatakse juba kantud kulud, näiteks elamisloa vormistamiseks.

Ossinovki andmeil ei ole narvalase Arkadi Harakki juhtum Eestis kaugeltki ainukordne - jutt võib olla sajast või enamast inimesest. Seadusemuudatuse kahe esimese kuuga sai passi tagasi 41 kodanikku.

Arkadi aga ei tahagi enam kodakondsust tagasi saada, vaid ainult püsivat elamisluba, mis tal oli Venemaa kodanikuna olemas. "Teiseks tahan saada hüvitist närvikulu ja tööta jäämise pärast," lisas solvunud narvalane.