Narva täppisteaduste kool on valmis uksi avama

Narva koorikoolis leidus vabu klassiruume ka uue täppisteaduste kooli jaoks. Avamine leiab aset pühapäeva keskpäeval. Foto: Ilja Smirnov

Narvas avatakse uus kool, et võimaldada gümnaasiumiõpilastele lisa- ja süvaõpet matemaatikas, füüsikas ja keemias oma emakeeles. Ja kuigi enamikus siinsetes gümnaasiumides õpetatakse samu õppeaineid niigi vene keeles, on juba näha, et sümboolse tasu eest pakutava fakultatiivõppe järele on nõudlust. 

Täppisteaduste kooli pidulik avamine leiab aset pühapäeval, 1. septembril. Selle tööd korraldab Tallinnas asuv Puškini instituut, kes sai Narva linnavõimudelt materiaalse ja poliitilise toetuse. Tänu uuele huvikoolile on Narva gümnasistidel võimalus omandada teadmisi, mis jäid levinud arvamuse kohaselt gümnaasiumis saamata valdavalt eestikeelsele õppele ülemineku tõttu.

Narva koorikoolis (endises Joala koolis) on täppisteaduste koolile eraldatud neli õppeklassi, lisaks juhtkonna ruumid. Vastne direktor Aleksandr Sutõrin ütles Põhjarannikule, et viimase paari kuuga, mis on möödunud ajast, kui Narva andis teada kooli loomisest, on talle laekunud ligi 180 sisseastumisavaldust.

Enamik vajab matemaatikat 

Pärast avamist toimub Narva täppisteaduste koolis esimene õppepäev 9. septembril. Tunnid algavad pärast kella 16 argipäevadel ning kella 10st laupäeval. Avatakse 10., 11. ja 12. klassi matemaatika, füüsika, keemia ning vene keele õpperühmad. Seega moodustatakse rühmad nii õpilaste vanuse kui õppeainete põhjal - olenevalt nõudmisest.

"Kuna praegu peavad matemaatika riigieksami sooritama kõik, siis 180st avalduse esitanud inimesest soovib 170 matemaatikat. Palju tahetakse ka keemiat õppida.  Samuti füüsikat - küll veidi vähem, ent siiski piisavalt," rääkis Sutõrin, märkides, et mõned gümnasistid valivad vaid ühe aine, teised aga 2-3.

Õpe ühes aines maksab vanematele 3,60 eurot kuus. Puškini instituudiga sõlmitud lepingu alusel kontrollib ja doteerib Narva linn kooli, eraldades sel aastal ligemale 28 000 eurot.

"Arvesse võeti 7,25 töökoha palgakulusid koos maksudega: 5 õpetaja kohta, sekretäri ja majandusjuhataja-koristaja koht ning 0,25 juhataja kohta," rääkis veel märtsis Narva linnavalitsuse liige Viktoria Lutus.

Direktor kui võtmeisik 

Aleksandr Sutõrin ise on tuntud ja väga edukas matemaatikaõpetaja Narvas. Paljud õpilased on uude täppisteaduste kooli tulnud või pandud selleks, et lisatunde just temalt võtta.  Ent direktori sõnul ei tule ta säärase soovijate hulgaga üksinda toime: "On teisigi kolleege."

Kui konkreetsemalt rääkida, siis võtab kuulus õpetaja uues koolis enda hoolde vaid 12. klassi õpilased ning loodab sealjuures, et noorematele õpilastele ja nende vanematele see asjaolu pettumust ei valmista: "Minu kolleegid on sama kogenud kui mina."

Varem oli Sutõrini põhitöökoht Narva humanitaargümnaasium. Nüüd on tal seal  töötunde tunduvalt vähemaks jäänud.

"Töötame aasta ära, küll pärast paistab, mida veel võib välja mõelda. Mõned ideed juba on, aga veel peab vaatama," räägib ta uuest ettevõtmisest.

Asi pole eesti keeles 

Põhjarannik kirjutas kevadel, et täppisteaduste kooli avamise ideega oli päri Narva linnavolikogu, kes sai sellekohase ettepaneku Puškini instituudilt. Linnavolikogu esimees Aleksandr Jefimov tuletas oma kommentaaris meelde, et Narva võitleb ammu selle eest, et gümnaasiumiõpilastel oleks võimalik õppekeelt valida. Valitsus andis linna taotlustele keelduva vastuse, samuti ei ole nüüd võimalik avada seaduse kohaselt venekeelset eragümnaasiumi.

"On kujunenud selline olukord," leiab Jefimov, "et meie põhikoolilõpetajad pelgavad või ei soovi minna gümnaasiumi, kuna 60% sealsest õppest hakkab toimub eesti keeles. Seetõttu vajavad Narva vene keelt kõnelevad lapsed abi. Niisuguse huvikooli loomine on praegu ainus reaalne võimalus anda neile lisaõpet vene keeles neis õppeainetes, mida neil ei olnud võimalik oma emakeeles saada munitsipaalkoolis."

Samal ajal haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar ei saa aga Narva linna ideest aru.

"Matemaatika õpetamine eesti keeles ei ole ühelegi koolile kohustuslik ei põhikoolis ega gümnaasiumis. Riiklikus õppekavas on sõnastatud viis ainet, mis on koolidele kohustuslikud eesti keeles õpetada: eesti kirjandus, ajalugu, ühiskonnaõpetus, muusika ja geograafia. Ülejäänud ained valivad koolid ise," ütles Käosaar. "Tagasisidena Narva koolidest on HTMile tulnud ka teadmine, et valdavalt õpetatakse reaalaineid seal jätkuvalt vene keeles."