Illukal alustas kooliteed kaks jütsi

Illukal söödi esimesel koolipäeval torti, mille lahtilõikamine usaldati esimese klassi jütsidele Helar Richardile (vasakul) ja Alehandrole; klassijuhataja Kristi Kool aitas pisut kaasa. Foto: Peeter Lilleväli

Uus õppeaasta toob igasse kooli midagi uut - alates põnevatest projektidest ja lõpetades eestikeelsete tundidega vene koolide algklassides.

Illuka koolis teati veel paar nädalat tagasi, et 1. klassi tuleb ainult üks poiss, Kuremäel elav Helar Richard.

Siis otsustas Jõhvi poiss Alehandro (ja muidugi tema ema samuti), et väike Illuka kool on püsimatule noorsandile parem valik kui suur linnakool.

"Lasteaias ma siin ei käinud, Sipsikus käisin. Illukal olen täna kolmandat korda: kõigepealt käisin vaatamas, siis pabereid ajamas ja täna tulin juba kooli. Ise tahtsin just siia tulla - arvutist otsisin, mis koole võiks vaadata -, siin on nii tore ja hea olla," rääkis Alehandro.

Poisi ema sõnul kaaluti ka Mäetaguse kooli, kus ta ise on õppinud, ent logistiliselt oleks see keerulisem olnud. "Illuka kooli käimiseks on bussiajad sobivad ja usun, et väike kool sobib Alehandrole hästi."

Helar Richardile on koolimaja juba varasemast tuttav: seal töötab ema, seal käidi lasteaia ajal. "Ma arvan, et mulle meeldivad kõige rohkem eesti keele tunnid," ütles poiss pärast põhjalikku mõtlemist.

Illuka koolis alustas eile uut kooliaastat 60 last. Liitklasse on ainult üks - ühes klassiruumis õpivad korraga kaks esimese ja neli teise klassi õpilast.

"Õpetajale on liitklass tundide ettevalmistamise poolest kahtlemata keerulisem," tõdes 1. ja 2. klassi  klassijuhataja Kristi Kool. "Lapsed selle tõttu kindlasti millestki ilma ei jää, pigem muutuvad nad iseseisvamaks - ei ole ju kogu aeg õpetaja kõrval näpuga näitamas."

Uue katuse ootel

Illukal on õppetöö vähemalt septembrikuuks koondunud kooli uude hoonesse, mis muidu on üksnes algklasside päralt. Põhjuseks peamaja katusevahetus, mis ehitaja väljavahetamise tõttu kavandatust oluliselt pikemaks venis.

"Lõpptähtaeg on nüüd 16. oktoober ja ehitaja väidab, et saab valmis," rääkis kooli direktor Leo Raidma. "Peale uue katuse panemise tugevdatakse sarikaid ja talasid ning soojustatakse lagi, mis loodetavasti maja soojapidavamaks muudab. Et õppetöö sel ajal normaalselt toimuda saaks, läksime ajutiselt tagasi koduklassi süsteemile."

Lohusuu 39 õpilasega õppeaastat alustanud koolis läks esimesse klassi neli last.

"Loodame, et tuleb huvitav ja mitmekesine kooliaasta," rääkis direktor Külli Oja. "Meil õnnestus sel aastal saada Comeniuse projekti, mis toob kaasa sidemete loomise teiste riikide koolidega. See aitab edendada eri õppeainete lõimingut, annab lastele häid keeleõppevõimalusi ja õpetab projektitööd."

Tudulinnas läks esimesse klassi kolm last, koolis on 29 õpilast. Kui kevadel vaeti, kas üldse põhikoolina jätkata, siis nüüd kinnitas vallavanem Andrus Toss, et vähemalt alanud õppeaasta kestab Tudulinna kool 9klassilisena.

Eesti keeles õppima

Narva-Jõesuu keskkoolis alustas õppeaastat 135 õpilast, neist üheksa 1. klassis - direktor Joel Guljavini sõnul on see viimase nelja aasta keskmine arv.

"Sellest aastast viime algklassides sisse osalise eestikeelse õppe. Varem olid ka mõned tunnid eesti keeles, aga need olid sellised ained, kus polnud vaja eriti palju rääkida, käsitöö näiteks. Nüüd hakatakse eesti keeles õppima inimeseõpetust ja loodusõpetust. Öeldakse ikka, et keele õppimiseks pole Narva-Jõesuus eestikeelset keskkonda, püüame selle keskkonna siis klassiruumis luua."

Eesti keeles õppimisele pööratakse suurt tähelepanu ka Ahtme gümnaasiumis. "Meid lülitati põhikoolis eestikeelsele õppele ülemineku projekti, mis tähendab, et juba alates esimesest klassist on osa aineid eesti keeles: loodusõpetus, kunst ja eesti keel koos suhtluskeele lisatundidega," rääkis gümnaasiumi direktor Svetlana Skorobogatova. "Lasteaedades õpetatakse eesti keelt päris tugevalt, seda tööd on vaja kohe esimesest klassist alates jätkata."