/nginx/o/2013/09/08/11992792t1h9450.jpg)
Saksamaal nisukasvatusele pühendunud Nikolaus von der Decken tegeleb Ida-Virumaal turismi-, toitlustus- ja autoäriga ning leiab kõige selle kõrvalt mahti arvukateks sportlikeks harrastusteks alates motospordist ja lõpetades jalgpalliga.
Kuuldavasti puhkate sageli Toila spaahotellis. Kas teeksite seda, kui poleks hotelli omanik - nagu tavaline saksa turist?
Siis ka. Olen sellise keskkonnaga harjunud. Elan ka Saksamaal mitte kaugel Läänemerest - Lübecki ja Kieli vahel - ning seetõttu olen veega harjunud: käin seal purjetamas, samuti sõidan veesuuskadega. Nii et Toila on minule ideaalne koht puhkuseks.
Saksamaast siiski pisut liiga kaugel?
Lendan Bremenist Ryanairiga Tallinna ja see on väga soodne. Praegu olen siin näiteks naise ja sõpradega. Üritan kord kuus Ida-Virumaal käia ja vahel tuleb ka pere kaasa.
Kas teete regulaarseid visiite eesmärgiga oma siinsetel äridel silma peal hoida või olete Toila sanatooriumis, Agdeckis ja Agdeck-Autos pigem passiivne partner?
Igapäevasel asjaajamisel ma silma peal ei hoia, aga kui jutt on arendamisest, räägin meelsasti kaasa.
Väidetavalt oli just teie idee Toila termid, kus on rõhk saunamõnude nautimisel, mitte laste veeatraktsioonidel ning mis oli omal ajal - 2005. aastal - saunakeskusena Eestis teerajaja. Nüüd leiab termid igas endast lugupidavas spaahotellis.
Jah, käisime koos Sulevi ja Jaaguga mööda Saksamaad eri spaades, aga me ei leidnud ühtegi, mida oleks tahtnud täielikult kopeerida. Samas saime hulga ideid, kuidas peaks tegema.
Usun, et kõik, mida Toilas pakutakse, sobib külastajatele väga hästi. Külastajate hinnangul eristub Toila spaa selle poolest, et protseduurid on intensiivsemad ja paremad kui konkurentidel. Sama probleem on Saksamaal, et iga hotell üritab teha spaad, aga see pole päris see.
Toila spaahotellis on viimasel ajal riburada valminud laste mängumaa, uus puhkajate söögisaal ja minigolfiväljak. Mis on praegu päevakorral?
Ma ei tea, kas peaksin sellest rääkima, aga tegeleme spaahotelli kämpinguplatsi kõrval oleva maa-ala arendamisega.
Toila sanatoorium polnud teie esimene investeering Ida-Virumaal. Äri läks kohe alguses hästi käima ja andis kindlustunde, et siia piirkonda tasub raha paigutada?
Jah, täpselt. Mul oli kindlus, et see toimib tänu partneritele kohapeal.
Kas Eestis on lihtne äri ajada?
Jah. Siin pole üleüldse mingeid bürokraatlikke probleeme ega tõkkeid. Otsustav on, et mul on siin väga head partnerid: Sulev Reelo, Toivo Loide ja Jaak Pruunes.
Teie põhitegevusala on hoopis põllumajandus, täpsemalt teraviljakasvatus.
Jah, olen sellega tegelnud täpselt 30 aastat. Olen alati keskendunud nisu kasvatamisele. Oleme tegelnud ka karusloomade kasvatusega ja lihatootmisega, aga see pole olnud esikohal.
Talu on 160 hektarit, mis pole Saksamaa mõistes suur. Aga see ongi hea, sest siis saan ka teiste asjadega tegelda. Mulle sobib see ideaalselt.
Kas lööte talutöödes ka ise kaasa või on teil selleks sulased?
Teen peaaegu kõike ise. Mul on pidevalt ainult üks abiline. Poeg õpib põllumajandust ja proovis sel suvel kätt Venemaal, töötades seal kaks kuud. Ta teenis raha ühe sakslase juures, kellel on venelannast naine ja umbes 2000 hektarit põllumaad Kaliningradi lähistel. See oli talle äärmisel huvitav ja ta õpib ka vene keelt.
Aga kolm tütart - kuivõrd neid maaelu ja talumajapidamine köidab?
Üks on minuga praegu Toilas kaasas. Tema huviala on meditsiin ja osteopaatia (manuaalmeditsiini haru, millega püütakse mõjutada keha probleeme nii, et organismi oma tervendamismehhanismid hakkaksid tööle - toim.). Teine tütar õpib Viinis meditsiini. Kõige vanem tegutseb aga meediavallas, ta töötab NDRis, Põhja-Saksamaa rahvusringhäälingus.
Kas Saksamaal on tavaline, et põllumajandus on sedavõrd tulus, et võimaldab nii laia haardega mujale investeerida?
Usun, et olen pigem erand. Selliseid on palju, kellel pole väga suur talu ja kes tegelevad kõrvalt näiteks turismiga, aga et keegi midagi samalaadset teeb nagu mina, ma ei tea.
Teie perekonnanime ees torkab silma "von", mis tähistab aadlipäritolu. Kui kaugele te oma suguvõsa ajalugu teate?
13. sajandisse ja sellest ajast peale on perekond elanud ühes kohas - Elbest lõuna pool, mitte kaugel Hamburgist. Ja selles piirkonnas on veel praegu viis meie nimega aktiivselt tegutsevat põllumajanduslikku ettevõtet - uskumatu, et nii kaua aega hiljem. Lisaks 8-10, mis tegelevad millegi muuga.
Mis tiitlit teie kannate?
Tiitel on ainult pere kõige vanemal lapsel - minu vennal. Tema on krahv.
Kas tunnete krahvitiitlist puudust?
Ei, kindlasti mitte. Ka seda von-i pole tänapäeval üleüldse vaja, see pole enam ajakohane ega mängi suurt rolli.
Aga ikkagi, eestlastel, kes pole kunagi saanud aadlitiitlitega oma nimes uhkeldada, oleks huvitav teada, millist elu üks krahv elab. Millega teie vend tegeleb?
Ta on pensionil füüsik, kes elab Hamburgis. Ta vajab päevas kulutamiseks umbes 5 eurot, huvitub astronoomiast ja füüsikast ning sõidab iga päev jalgrattaga 70-100 kilomeetrit.
Sportlikkus on teil ilmselt "pereviga", sest teiegi olete üliheas vormis ja pole naljalt ala, millega te ei tegeleks. Alustame motospordist ja mäesuusatamisest - mõlemad on riskantsed...
Praegu kavandan Tuneesia rallit. Viimati sõitsin selle aasta märtsis Tšiilis.
Olete osalenud ka Dakari kõrberallil, mis on üks maailma raskemaid ja unikaalsemaid võidusõite ning kus tuli veidi üle kahe nädalaga läbida ligemale 9000 katsumusi täis kilomeetrit. Peab ikka olema tohutu vastupidavus ja kirg võidusõidu vastu, et midagi sellist ette võtta.
Samas on see olnud selles vallas kõige suurem elamus. Tegin Dakari ralli kaasa 2005. aastal Toyota tiimis. Neil polnud kaardilugejat ja üks sõber teadis, et võiksin seda teha. See oli muidugi uskumatu elamus.
Mis teid motospordi juures köidab?
Sõidan ka krossi ja teen seda hea füüsilise vormi pärast. Harrastan paljusid spordialasid: merel surfi ja purjetamist, igal nädalal mängin jalgpalli ja tennist. Aga motosport on vormisolekuks parim ning sidudes seda Saharas või teistes kõrbetes sõitmisega, pakub see muidugi suurepäraseid looduselamusi.
Kas teie naine ei nurise, et olete kogu aeg kodust ära?
Nüüd, kui ka viimane laps on pesast välja lennanud, tuleb ta sageli kaasa. Motosporti ta muidugi ei tee, aga näiteks sel suvel sai temast jahimees, ta tegi ühe jahi kaasa. See on üks asi, mida saame koos teha, kuigi ma pole väga kirglik jahimees. Nagu ka tantsimine.
Kui te Toilas peatute, siis teil on siin ikka oma sviit?
Ei. Praegu peatume juuniorsviidis. Viimati, kui Eestis käisin, polnud mul siin üheks ööks üldse voodit. Täismaja on muidugi suurepärane! Siis magasin Sulevi "spaas". Mulle ei ole luksust vaja - kõige parem uni tuleb hoopis Sahara kõrbe düünides, kus võin ka ilma telgita magada.