Parkimissõda Jõhvi kesklinnas lõppes Jewe võiduga

Tänavu juunis oli Jewe keskuse parklas kaks tasulist parkimisala: ühel korraldas parkimist Jewe, teisel Prestone. Viimasel olid parkimistingimused oluliselt kallimad ja karmimad. Selle tegelik eesmärk oli tekitada Jewe keskusele ebamugavusi, mõjutamaks teda nõustuma uue keskuse ehitamisega. Foto: Peeter Lilleväli

Rohkem kui poolteist aastat tagasi Jõhvi südalinnas alguse saanud parkimissõda, mille jätkusõda toimus tänavu varasuvel, on nüüdseks läbi, kuna parklas omaalgatuslikult ümberkorraldusi teinud osapool jäi kohtus kaotajaks.

2011. aasta 14. detsembril ilmusid Jewe kaubanduskeskuse parklasse betoonmürakad, mis poolitasid parkla kaheks.

Juba enne seda olid parklas nihutatud tasulist parkimist tähistavad märgid keskuse poole - diagonaal poolitas Jewe keskusele ning OÜ-le Prestone kuuluva krundi. Ehkki viimase puhul oli Jewe kasuks seatud parkimisservituut.

Prestone esindaja Allan Mänd väitis küll põhjuseks, et Jewe keskus ei saa parkla hooldamisega hakkama, ent tegelik põhjus oli muus. Nimelt on Prestonel plaan ehitada suuremale osale praegusest parklast uus kaubanduskeskus, mis ühendataks Jewe keskusega, ent see hõlmab osaliselt ka naaberkinnistut.

Jewe keskust omav East Capital pole aga keskuse ehitusega nõus, kinnitades, et praegu ei ole uutele üüripindadele Jõhvis turgu ning ehitamine pole seetõttu mõistlik. Ilma Jewe keskuse omaniku nõusolekuta Prestone aga ehitada ei saa.

Asi läks kohtusse

Kuna parkla selline poolitamine tekitas Jewele ja tema klientidele ebamugavusi, pöördus East Capital kohtusse argumendiga, et Prestonel pole õigust parklas takistusi teha, kuna servituut kogu parkla ulatuses on seatud Jewe keskuse kasuks.

Mullu mais tegi Viru maakohus otsuse, millega kohustas Prestonet lõpetama parkimisservituudi takistamine ning kõrvaldama piirded parklast. Samuti kohustati selle otsusega Prestonet hoiduma mis tahes rikkumistest parkimisservituudi teostamisel.

Prestone kaebas otsuse edasi ning asus tänavu juunis taas parklas tegutsema, kui tekitas sinna oma tasulise parkimisala, kus parkimine oli oluliselt kallim kui muidu. Asja tegi veel absurdsemaks asjaolu, et platsi keskel oli üks ala, kus parkimine üldse midagi ei maksnud.

20. mail tegi oma otsuse ka Tartu ringkonnakohus, mis ütles samuti nagu maakohuski, et kuna pooled on kokku leppinud, et parkimisservituut seatakse Jewe keskuse kasuks, ei tohi seda parklat poolitada ning Jewele peab olema tagatud 59 parkimiskohta kogu parklas.

Augusti keskpaiku tuli Viru maakohtust aga määrus, millega keelati Prestonel tasulise parkimise korraldamine ja seal igasuguste takistuste tegemine, misjärel kadusid parklast ka sellekohased tähised ning Prestone palgatud parkimiskontrolörid.

Kui Prestone kaebas otsuse riigikohtusse, siis riigikohus ei võtnud asja menetlusse, mistõttu on nüüdseks otsus jõustunud.

Prestone teine kaotus

Paralleelselt parkimissõjaga pidas Prestone Jewega maha veel ühe kohtulahingu. Prestone esitas Jewe vastu hagi, taotledes kohtu kaudu reaalservituudi lõpetamist ning  kinnistusraamatus sellekohase kande kustutamist. Prestone põhjendas taotlust sellega, et Jewe pole täitnud kohustust hoida servituudiala korras, kuna kuhjas talvel lume parkla keskele ja servadesse kõnniteele. Hoiatusele vaatamata selline tegevus jätkus ning Prestone väitel rikkus Jewe lepingut ja tegemist oli tema arvates "vähemalt raske hooletusega".

Kohus leidis, et parklaala on antud Jewe kasutusse eelkõige Jewe vajaduste rahuldamiseks.

"Kinnistusraamatu kandest ega servituudi asjaõiguslikust sisust ei tulene, et hagejal oleks õigus sekkuda kostja tegevusse servituudialal, sh ette kirjutada, kus liiguvad jalakäijad ja sõidukid, kui palju on parkimiskohti ning kuidas need paiknevad, kuhu paigutada talvel lumi. See, kuidas kostja korraldab servituudiala kasutamist, ei puuduta hagejat ja ei saa kahjustada hageja õigusi," leidis maakohus ning jättis Prestone hagi rahuldamata. Ka see otsus on nüüdseks jõustunud, sest riigikohus ei võtnud Prestone kaebust menetlusse.