/nginx/o/2019/01/04/11694811t1ha291.jpg)
/nginx/o/2013/09/17/11992822t1hd25e.jpg)
Ida-Virumaal jagatakse rekordilist toiduabi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui mullu jõudis Ida-Viru vähekindlustatud elanikeni ligi 300 000 kilo kuivaineid, siis tänavu ulatub Euroopa Komisjoni toiduabi rohkem kui 380 000 kiloni, mida on lausa kolm korda rohkem kui 2011. aastal.
Kõige rohkem on kuivainete hulgas nisujahu, makarone ja suhkrut. Vähem leidub riisi, mannat, tatart ja neljaviljahelbeid. Samuti läheb teist aastat jagamisele umbes 57 000 liitrit rapsiõli.
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik ütles, et toiduabi programmis tehakse koostööd heategevusorganisatsioonidega. Ida-Virumaal jagavad toiduabi Eesti Punane Rist (peamiselt kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondade kaudu), SA Eesti-Hollandi heategevusfond (tarnib Jõhvi ja Narva toidupanka), MTÜ lasterikaste perede liit, MTÜ Jõhvi kristlik kogudus Uus Põlvkond ja Ida-Virumaa heategevuskeskus.
Sarv-Kaasik selgitas, et toiduabi koguste aluseks on heategevusorganisatsioonide taotlused, kus on kirjas konkreetsed tooted ja kogused ning samuti inimeste planeeritud arv, kellele seda abi jaotatakse. PRIA koondab esitatud soovid ja edastab need Euroopa Komisjonile, kes eraldab igale riigile raha toiduabi hankimiseks.
"Selle summa piires viib PRIA läbi riigihanke toiduabi tarnija leidmiseks, kusjuures peamine kriteerium on, et saadaoleva raha eest saaks võimalikult suure koguse soovitud kaupu."
Vahendajaid rohkem
Pressiesindaja lisas, et abivajajate arvu ja toiduabi koguste kasv aastast aastasse on otseses sõltuvuses toiduabi vahendavate heategevusorganisatsioonide taotlustest. "Aga aasta-aastalt on kasvanud ka toiduabiga tegelevate heategevusorganisatsioonide arv. Kindlasti on seegi üks toiduabi koguste kasvu põhjusi."
Kui Alajõe vallavalitsus otsustas toiduabi jagada kõigile soovijaile, siis naabervald Lohusuu päris lausjagamist ei korralda. Toiduabi saavad vähekindlustatud, ka pensionärid. Ent kes tunneb, et on raskes olukorras, võib samuti vallavalitsusse pöörduda, ütles sotsiaalnõunik Piret Tomson. Tema sõnul tekitab näiteks kooli algus paljudele peredele suuri lisakulutusi ja toimetulekuprobleeme, sest riik enam aastaid koolitoetust ei maksa.
Lüganuse vallas jõudis toiduabi esmajärjekorras lasterikastele peredele ja töövõimetuspensionäridele. Aluseks olid külavanemate tehtud nimekirjad, milliseid tooteid keegi soovis. "Näiteks mõni üksik meesterahvas tahtis ainult makarone ja toiduõli, aga mannast ja jahust ei hoolinud," selgitas valla sotsiaalnõunik Inna Kalamäe.
Ta lisas, et suhkrut sooviti praegusel moosikeetmishooajal enamasti rohkem, kui anda oli, samuti toiduõli, aga helbeid nii väga ei taheta.
"Kuna meil toiduabi veel jätkub, anname ka neile, kes ise küsivad ja tunnevad, et vajavad. Mõnel inimesel on muidugi põhimõte, et kui midagi tasuta antakse, peab saama, isegi kui vajadust ei ole," nentis Kalamäe.
Jõhvi toidupangas kõiki toiduaineid korraga välja ei jagata. "Kuna meil on ruumid, kus hoida, jagame jooksvalt koos Rimi toiduannetuste ja toidukogumiskampaaniate käigus saadud söögikraamiga," selgitas toidupanga koordinaator Kaia Kaldvee, kelle sõnul eelistatakse abisaajatena raskustes lastega peresid.
Toidupangas läheb kõige rohkem jagamisele makarone ja jahu, vähem tatart, riisi, suhkrut ning toiduõli.
Piirkonniti erinev
Maris Sarv-Kaasiku sõnul on riigihanke sortimenti võetud sellised toidukaubad, mida on soovinud enamik heategevusorganisatsioone ja mida jätkuks jagamiseks võimalikult palju.
"On ette tulnud, et organisatsioonid tellivad kaupu, mis on suhteliselt kallid. Nii oli näiteks mulluses taotluses lihakonservidega, mida PRIA otsustas riigihankesse mitte võtta, sest siis kulunuks enamik summast suhteliselt väikese koguse konservide peale ära."
Kuna toodete sortiment sõltub heategevusorganisatsioonide taotlustest, võivad toiduabipakid erineda. "Sellest võib abi saajate hulgas tulla nurinat, sest kahtlustatakse, et osa tooteid on kusagile kõrvale läinud ja neid on millestki ilma jäetud. Samuti erinevad ühele inimesele ja perele jagatavad kogused piirkonniti. See on täiesti normaalne ning mingeid ühtseid "limiite" selle toetuse reeglites kehtestatud ei ole. Kõik sõltub soovidest ja organiseerimisest kohapeal," märkis Sarv-Kaasik.