Uljaste järv sai kalalisa

Sonda vallavanem Andrea Eiche lasi eile Uljaste järve tuhatkond haugi, et kalade liigirohkus kasvaks. Foto: Matti Kämärä

Eile lasti Uljaste järve, mille taaskalastamisega on juba paar aastat tegeldud, 1000 Tartumaal kasvatatud haugi, kelle söögilaua tarbeks tuuakse varakevadel juurde särge. 

Riina Kalda kalamajandis suve jooksul üles sirgunud tuhatkond haugi sai endale eile uue kodu Uljaste järves, mille taaskalastamise hüvanguks kalapopulatsiooni kunstlikult suurendatakse. Varem on endale järves kodu leidnud samast kasvandusest pärit linaskid.

Peipsi asemel Uljastes

Teisipäeval Uljaste järve lastud haugid oleksid üles kasvanud Peipsis. Seda juhul, kui nende mari poleks eriloaga kasvandusse sattunud. Kevadel kogutud marjast kasvatati Tartumaal Haaslavas  väikesed kalad, kes tiigis sedapalju suureks said, et neil oli nüüd õige aeg looduslikku elupaika kolida. Haugid toodi kohale hapnikuga täidetud veekottides.

"Eks kõige suurem mure ole selle ööpäeva jooksul, kui haug marjast koorub," ütles kalakasvanduse omanik ja juht Riina Kalda, kelle sõnul tuleb koorumise ajal kasvanduses tähelepanelik olla, et kõik laabuks ja sujuks ning mingi rikke tõttu protsess seisma ei jääks. Rohkem kui poolteiseks tunniks marja sellel ajal järelevalveta ei jäeta.

Kalda kalamajand Carpio tegeleb peamiselt karpkaladega, kuid tellimustööna tegeldakse linaski, haugi ja koha asustusmaterjali kasvatamisega. Nii on samast kasvandusest pärit Uljastel poolteist aastat tagasi keskkonnaameti poolt järve lastud linask ning haugi on kasvatatud Ülemiste järve kalapopulatsiooni suurendamiseks. "Kõige tavalisem põhjus, miks meil kasvatatud kala uuesti vette lastakse, on mitmesugused ehitustööd - sadamaehitajad, kes kudemise ajal kalu häirivad, peavad seda kompenseerima kasvanduses kasvatatud kaladega," rääkis Kalda.

Kokku läks 1000 haugi kasvatamine ning järve laskmine maksma ligikaudu 1500 eurot, millest poole võttis enda kanda Viru Keemia Grupp ning teise poole Kiviõli Keemiatööstus.

Karmim kontroll

Sonda vallavanema Andrea Eiche poolt vette lastud haugidel kulus paarkümmend minutit, enne kui nad usaldasid oma vettelaskmiskohast veidi kaugemale minna.

"Tegemist on kasvandusest tulnud kaladega, kelle ellujäämisinstinkt on väiksem, ja seetõttu hakkame senisest hoolikamalt kontrollima, et haugi järvest kohe välja ei püütaks," kinnitas Eiche. Peale selle jäävad ära Uljastel juba traditsiooniliseks muutunud kalapüügivõistlused.

Sonda vald on koostöös Viru Keemia Grupi ja maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudiga uurinud järve seisundit ning jõudnud järeldusele, et hapnikurežiim on hea ja põhjaloomastik piisavalt rikkalik, et sinna tasub linaskit, haugi ja särge asustada. Mõne aja pärast uuritakse, kuidas taaskalastamine on tulemusi andnud ning kas kalad on järve püsima jäänud.

Linaskile ja haugile peaks lisanduma veel särg. Viimast kasvandustes ei kasvatata ning kala tuleb püüda ümbruskonnast ja sealt Uljastesse tuua. Särg oleks oluline täiendus röövkalade toidulauale.

Eiche sõnul tahetakse taastada ka latikavarusid, neid on kalamajand valmis järve tarbeks kasvatama.