Pannjärvest on saanud üks Eesti tähtsamaid suusakeskusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui läinud kevadel selgitati Pannjärvel Eesti meistreid teatesprindis, siis tänavu jagatakse samas paigas medaleid veelgi tulisemal alal - vabastiili individuaalsprindis.
Kui läinud kevadel selgitati Pannjärvel Eesti meistreid teatesprindis, siis tänavu jagatakse samas paigas medaleid veelgi tulisemal alal - vabastiili individuaalsprindis. Foto: Matti Kämärä

Pannjärve on tõusmas Otepää järel üheks Eesti tähtsamaks suusakeskuseks ja ka eelolevaks talveks on sinna kavandatud mitmeid võistlusi, kuhu on  Eesti tippude kõrval oodata tuntud suusatajaid välismaalt. 

Võistlushooaeg läheb lahti jõulude järel, mil 28. detsembril on Pannjärvel kavas läbi viia menuka ETV-Swedbanki noortesarja avaetapp, kuhu on oodata üle poole tuhande noore suusataja.

Tähtsad noortevõistlused

Eelmisel hooajal jõudsid eri vanuseklassides seal paremate hulka ka mitmed Ida-Viru noored. Alutaguse suusaklubi eestvedaja Robert Peetsi sõnul teeb klubis praegu tõsist trenni üle 60 lapse ja nendele on noortesarja kodune etapp kindlasti üks aasta tähtsamaid võistlusi.

Päev hiljem, 29. detsembril selgitatakse Pannjärvel juunioride ja U23 vanuseklassi Eesti meistreid sprindis. Peetsi sõnul lisab toimuvale kaalu, et tegu on viimase katsevõistlusega, mille põhjal selgub Eesti koondis jaanuaris Itaalias  Val di Fiemmes toimuvateks juunioride maailmameistrivõistlusteks. "Tavaliselt on koondise kohtade jagamise otsustav võistlus peetud ikka Otepääl, aga nüüd leiti, et ka Pannjärve rajad sobivad selleks väga edukalt," sõnas Peets.

Maratoni osalejate arv piiratud

8. veebruaril sõidetakse Kurtna järvede vahelisel künklikul maastikul 16. Alutaguse maraton, millest on Narva energiajooksu järel kujunenud üks Ida-Viru suuremaid rahvaspordiüritusi.

Eelmisel aastal jõudis finišisse ligemale 1200 suusatajat. Osavõturekordit sel aastal ilmselt ei sünni, sest peakorraldajal Robert Peetsil on plaanis sel aastal seada osalejate arvu piirid. 40 km rajale lubatakse kuni 1000 ja 20 km rajale kuni 200 osalejat. "See piirang seatakse osalejate huvides, et neil oleks mõnus sõita ega tuleks teistega tõugelda," sõnas Peets, lisades, et kuna maastikukaitsealal ei saa puid maha võtta, siis ei ole võimalik maratonirada senisest laiemaks teha.

Ligemale 400 suusatajat Eesti eri paigust tuleb Pannjärvele 1. ja 2. märtsil, kui seal peetakse Eesti valdade talimängude murdmaasõidud.

Sprindimedalite jagamine

Kõige nimekamad ja tiitlitega pärjatud suusaässad peaksid Pannjärvel platsis olema 21. märtsil, mil ühel ajal toimub nii Eesti suusatuuri etapp kui selguvad Eesti meistrid vabastiili individuaalses sprindis. "Kohal peaksid olema kõik Eesti tipud, aga usutavasti ka päris palju nimekaid suusatajaid välismaalt, sest võistlus toimub kõigest nädal pärast maailma karikasarja viimast etappi," sõnas Peets.

Tippude sõitude jälgimise kõrval tasub suusahuvilistel Pannjärvele ka ise sõitma tulla. Peetsi sõnul ollakse valmis kohe pärast lume tulekut radu tegema ning need on valgustatud igal õhtul kuni kella 21ni.

Kui mullu peeti sagedasti argipäeva suusaõhtute võistlusi, siis tänavu on Peetsi sõnul plaan teha harrastajatele võistlusi pigem vähem aga paremini. "Mullu oli maakonnas eri paigus harrastajatele ligemale 30 võistlust. Seda oli liiga palju, sest osalejate arv kippus väikseks jääma. Nüüd on kavas selles sarjas teha igas tähtsamas Ida-Viru suusakeskuses üks, kuid suurem võistlus," ütles Peets, kelle sõnul peaks Pannjärve etapp toimuma nädal enne Alutaguse maratoni.

Kuigi lund veel ei ole, tegutseb Pannjärvel juba oktoobri algusest suusakool. Treener Janek Vallimäe on jaganud nõuandeid, kuidas suusahooajaks valmistuda. Sõidetud on rullidega ja tehtud imitatsioonijooksu. "Tähtis on, et selleks  ajaks, kui lumi maha tuleb, oleks harrastajate "mootorid" pingutuseks ette valmistatud," sõnas Peets.

Eesti meeste suusatamise edu peamine arhitekt treener Mati Alaver rääkis läinud kevadel Põhjarannikule, et Pannjärvele on üllatavalt uhke keskus rajatud.  "See, mida Virumaa mehed on siia praegu püsti ajanud, on heas mõttes uskumatu," kiitis Alaver.

Tema sõnul võib küll diskuteerida selle üle, et siinsed rajad on sportlastele natuke kerged. "Ent need on siiski piisava raskusastmega, et siin ka Eesti meistrivõistlusi läbi viia. Aga noorte ja harrastussuusatajate treening- ja ka võistluspaigana on see väga hea keskus. Siin on hea ja pehme sõidetavusega reljeef," tõdes Mati Alaver.

Märksõnad

Tagasi üles