4. detsember 2013, 21:47
Poolkoksimäel "nõelutakse" põlenguala
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtla-Järve suletaval poolkoksimäel tihendatakse viimaseid päevi põlenguala, misjärel lõpeb mäe katmine algselt kavandatud moel.
Poolkoksimass jalge all vibreerib, kui ekskavaator noole küljes rippuva metalljuraka järjekordselt sügavale pinnasesse surub ja seda seal väristab, et täiteks toodud tuhk allapoole tühimike täiteks variseks. Sikutab selle siis maast välja, muudab pisut asendit ja surub pisut eemal uuesti maasse.
Järele jäävatest aukudest - umbes nelja-viie tuhande ruutmeetrise põlenguala üks pool on neid tihedalt täis, mõned sügavamad, mõned madalamad - immitseb tossu ja levib kerget mädamunahaisu. Mäepind on seal sedapalju soe, et lumi pole püsima jäänud. Välisservas, kus juba tihendatud ja sisemine soe enam pinnale ei pääse, on lumekiht peal.
Teise serva tekitatud aukude täiteks tuuakse tuhka juurde - sellesama mäe vanast pruuniks põlenud osast - ja ekskavaator surub-väristab-sikutab seal senikaua, kuni uusi märgatavaid auke enam ei teki. Siis on tühimikud eeldatavasti täidetud.
Ekskavaator nagu õmblusmasin
"Põlenguala "nõelumine" ongi praegu üks põhilisi töid," ütleb mäel toimetava ASi Merko Ehitus Eesti objektijuht Tarvo Terase, et veel lõplikult silumata järskudel nõlvadel töötamisele tõmbasid mitu nädalat kestnud märg ilm ja järgnenud külm piduri peale. Muud tegemised, näiteks sademeveekraavide ehitamise lõpuots, on samuti põlenguala taga kinni. Kohapeal materjali ühest kohast teise vedada saab aga küll ja seda ka tehakse.
Kohtla-Järve poolkoksimäel mullu kevadel avanenud põlengukolded sundisid mäe ohutu sulgemise projekti selles osas mõnevõrra muutma ja täiendama. Tänavu aprillis eraldas valitsus põlenguala likvideerimiseks lisaraha (4,7 miljonit eurot) ning hilissügisel hakati töödega pihta.
Esialgu oli plaanis kasutada põlengualal olevate tühimike varistamiseks kraanat, mis noole otsas oleva raskusega pinnast tihedamaks tambiks. "See variant oleks siia väga hästi sobinud, paraku ei oleks kraana mitte kuidagi siia üles pääsenud. Ekskavaator, mille mõlemad lindid keerata annavad, tuleb ilusti üles, aga noole otsas rippuv sulundseinaelement on nii raske, et oleks masina tasakaalust välja viinud, ja selle pidime eraldi kohale tooma," räägib Terase.
Firmasid, kellel ekskavaatorile selline element oleks külge panna, Eestis palju ei ole. Esimene, kes kohapeale vaatama tuli, ütles pakkumisest ära. Töö võttis teha AS Temiir, kel olid Kiviõli poolkoksimäe sulgemisest kogemused juba tagataskus.
Ekskavaator jõuab "nõelumisega" neil päevil lõpule. Seejärel pannakse varisemiskindlamaks tihendatud põlengualale pool meetrit killustikku ehk gaasikogumiskiht, et põlemisgaasid välja pääseksid, ning selle peale kolme meetri paksune kiht poolkoksi. Kõige selle tulemusena ei tohiks põlenguala enam laieneda ning kuumakolle peaks sumbuma.
Koera saba viimane karv
"Kõige järsemal nõlval on veel umbes hektari jagu pealispinda vaja siledaks lükata. Sellega seoses on ka umbes kuus hektarit haljastust tegemata," räägib Tarvo Terase, et nõlvade silumine muutus märja ja libeduse tõttu keeruliseks juba septembri keskel ning lõpetamine jääbki kevadeks. "See on vast nelja-viie päeva töö, aga sellel aastal me seda ilmselt ei tee."
Tänavu on töö tema sõnul järskude nõlvade tõttu märksa keerulisem olnud. "Eelmisel hooajal tegime 50 hektarit, sel aastal ainult kuus-seitse - kaldenurk mõjutab ikka nii palju. Müts maha nende meeste ees, kes seal nõlvadel töötavad!"
Keerulisemaks teeb tööd ka see, et ala, millel vaja toimetada, on üsna väikseks jäänud ja liikumisvõimalused on piiratud. "Kui oled harjunud, et objekt on sada hektarit suur, siis nüüd ei mahu selle väikese ala peale enam hästi ära," muigab Terase.
Tööde uus lõpptähtaeg on tuleva aasta augustis, tegijad ise usuvad suve algupoolel lõpule jõudvat.
"Koerast ja koera sabast oleme üle saanud. See, mis veel teha jäänud, pole enam isegi sabaots, vaid saba viimane karv," võrdleb Tarvo Terase tehtud ja tegemata tööde mahtu.