Jõhvi tegi ajalugu

Õnnestunud skulptuur väärikale mehele õiges kohas. Foto: Matti Kämärä

Neljapäeval Kaljo Kiisa monumendi ja unikaalse jalakäijate puiestee avanud Jõhvi kirjutas linna ajalooraamatusse väärika peatüki.

Jõhvi jõhvika- ja lumepallitupsuliste valgustitega jalakäijate puiestee on Euroopas ainulaadne. "See on jõhvikas tordi peal," tõdes selle avamisel promenaadi rahastamisel osalenud EASi esindaja Rainer Aavik.

"Head kasutamist!"

Promenaadi ehitamist alustati 2007. aastal ning eile keskväljaku ääres kärgatanud värvikirev saluut tähistas selle kolmanda etapi valmimist. "Õnnestuvad need asjad, mis on tehtud hingega," märkis Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar, tänades jalakäijate puiestee arhitekte, valgustite disainereid ja ehitajaid.

Sõja ajal toimunud suurpõlengu tõttu pole Jõhvil oma vana head linnaruumi, mida ilusaks vuntsida. Ilu ja turvalisuse loomist on tulnud alustada nullist, seetõttu ollakse teiste Eesti linnadega võrreldes erandlikus olukorras. "Kuid kaasates parimaid tehnoloogijaid, disainereid ja ehitajaid ongi see meie võimalus," märkis Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar, et hea tahtmise korral on võimalus teha puudusest eelis. "Hea algus on tehtud," tõdes ta, avaldades lootust, et tulevikus saavad jalakäijad mööda puiesteed liigelda ohutult Pannjärvele välja.

Promenaadi ehitanud Teede REV-2 ASi juhatuse liige Taimo Murer soovis avamisel jalakäijatele sel linna liikluskeskkonda ohutumaks muutnud puiesteel kerget jalga ning pani südamele, et seda, mis hoole ja armastusega tehtud, hoitaks nagu oma koduõue. "Head kasutamist!"

Tanel Tuhal avaldas promenaadi projekteerijate nimel lootust, et see unikaalne linna läbiv teelõik tõstab tuju aasta ringi.

"No tõesti on ilus!" tõdeti mööda puiesteed värvikireva saluudi ja "Rändaja õhtulaulu" saatel kontserdimaja juurde Kaljo Kiisa monumendi avamisele suundunud rahva seas.

Näitlejameisterlikkuse pillerkaar

"Rändaja õhtulaul" pärineb Kaljo Kiisa menufilmist "Nipernaadi".

81aastaselt manala teele läinud Kiisa kontole kogunes koos kaaslavastustega 17 filmi. See on rekord, mida pole suudetud siiani ületada. "Keegi teine pole Eesti filmilukku nii palju andnud kui Kiisk," tõdes Ida-Virumaalt pärit filmilavastaja ja näitleja Kaljo Kiisa monumendi avamisel Eesti Kinoliidu juhatuse esimees Jaak Lõhmus, märkides, et see rekord sisaldab väga häid filme.

Kiisk oli näitlejana eestimaalaste seas populaarne. "Teda tunti isegi paremini kui "Viimse reliikivia" laule," nentis Lõhmus, kelle hinnangul oli Kiisk suurtegija siiski filmilavastajana.

Kiisa eelviimases filmis "Regina" mänginud Raivo E. Tammele tähendas see osatäitmine koostööd Tallinnfilmi vana kooli meistritega. "Mulle meeldivad minust vanemad inimesed. Mulle kohutavalt meeldib kuulata nende lugusid ning ma naudin nende partnerluse ja näitlejameistelikkuse vana kooli - ilmnegu see siis teatrilaval või filmivõtetel," ütles ta.

Kiisa linnapearolli Vanalinnastuudio lavastuses "Revident" meenutab seal osa täitnud Raivo E. Tamm kui näitlejameisterlikkuse pillerkaart. "Seda juhtub harva, et ma jälgiksin kellegi osatäitmist ka kulisside tagant, kuid Kiisa puhul ma tegin seda, nautides, millise nüansirikkusega ta mängis, ning ma ei tüdinenud sellest, vaadates iga päev uuesti."

Koostöö Kiisaga jätkus Raivo E. Tammel Tõnis Kase mängufilmis "Vana mees tahab koju", sealt edasi tuli teleseariaal "Õnne 13" ja Kiisa südamlik roll kingsepp Johannesena.

"Kevades" Kiisa kui kellamees Liblega Eesti filmiajalukku läinud Teele osatäitja Riina Hein meenutas Kiiska võtteplatsil kui kuvandit heast vanaisast, kelle tarkuseteri lapsed meelsasti kuulasid. "Ta suhtus meisse, lastesse, väga hästi ega vaadanud meile kordagi ülevalt alla," nentis Hein.

Õnnestunud skulptuur

Ida-Virust pärit skulptor Jüri Ojaver andis Kiisa monumendile kiitva hinnangu: "Õnnestunud skulptuur väärikale mehele õiges kohas."

Monument valmis skulptorite Aivar Simsoni ja Paul Männi käe all enam kui 80 eraisiku ja ettevõtja rahalisel toel. Kiisa tütar Riina Viiding tänas neid kõiki ta isale osutatud au eest ja märkis, et see monument on ühtlasi tunnustus tervele 1953. aastal Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi lõpetanud eesti kursusele, kes tegid Eesti sõjajärgses kultuurielus ilma.

"Väga emotsionaalne, üks uskumatult õnnelik päev," ütles Kiisa lesk Sinaida pärast monumendi avamist. "Virulased on kange rahvas - ära tegid!"