Darja Jurlova jõudis esimest korda MK punktikohale

Erik Gamzejev
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Darja Jurlova kerkis samuti nende laskesuusatajate sekka, kes on suutnud ülitihedas konkurentsis jõuda maailma karika etapil 40 parema hulka.
Darja Jurlova kerkis samuti nende laskesuusatajate sekka, kes on suutnud ülitihedas konkurentsis jõuda maailma karika etapil 40 parema hulka. Foto: AIVAR NIGOL/BIATHLON.EE

21aastane Narva laskesuusataja  Darja Jurlova teenis laupäeval Prantsusmaal Annencys elu esimesed maailma karika punktid, jõudes 7,5 km sprindis 39. kohale.

"Tundsin juba laupäeva hommikul tõustes, et täna tuleb hea päev, ja nii ka läks," rääkis Jurlova eile Eestisse tagasi jõudes. Ta märkis, et laskesuusatamises on sisemisel rahul väga suur tähtsus. "Pead saama täielikult keskenduda võistlusele, kõik muud probleemid tuleb peast heita."

Kõrvuti maailma tippudega

Jurlova ütles, et punktikohale jõudmine on tema lähim eesmärk olnud alates eelmisest hooajast, mil ta naiste arvestuses maailma karika etappidel osalema hakkas. "Teadsin juba varem, et sõidukiiruse  poolest olen võimeline 40 parema hulka jõudma, aga selleks ei tohi tiirudes palju eksida. Nüüd laupäeval õnnestus lõpuks ka laskmine," ütles Jurlova, kes tegi kahe seeria jooksul vaid ühe möödalasu ja tuli 97 osaleja konkurentsis 39. kohale.

Pühapäeval toimunud tagaajamisvõistlusel kerkis Jurlova pärast esimest laskmist, kus ta tabas kõik viis märki, koha võrra ettepoole. Ent järgmises kolmes tiirus eksis ka kokku neljal korral ja langes 51. kohale.

7,5 km sprindi lõpuprotokollis oli näiteks otse Jurlova ees Saksamaa murdmaasuusakuulsus Evi Sachenbacher-Stehle, kes on viimastel aastatel pühendunud laskesuusatamisele. Mõned kohad temast tagapool oli aga näiteks üks naiste laskesuusatamise viimaste aastate valitsejaid norralana Tora Berger.

Jurlova sõnul ei tee ta sellest suurt välja, et finišiprotokollis tema nimi selliste maailma tippudega lähestikku on. "Sellest ei maksa erilisi järeldusi teha, sest eks kõigil esineb probleeme ja kõik võistlused ei saagi hästi välja tulla. Vaatan  pigem seda, et esimeste hulka on hakanud jõudma päris palju noori laskesuusatajaid," lausus Jurlova.

Konkurents on ülitihe

Tema treener Jevgeni Všivtsev ütles, et kuigi paljudele võib tunduda, mis selles 39. kohas ikka erilist on, on tegu hinnatava saavutusega. "Laskesuusatamine on muutunud väga populaarseks talispordialaks ja konkurents on maailma tipus väga tugev ning tase ühtlane," sõnas ta, tuues näiteks, et sageli võib finišis 15 võistlejat lahutada kõigest 20 sekundit.

Tipus on konkurents nii tihe, et maailmas on 50-60 laskesuusatajat, kes kõik võivad heal päeval ka esikümnesse jõuda. "Arvestada tuleb sedagi, et Eesti-sugusel väikeriigil ei ole võimalik kaasata taustajõududena nii palju abilisi kui seda ala valitsevatel suurtel maadel. Seda enam on põhjust rõõmu tunda igast õnnestumisest," sõnas Všivtsev.

Darja Jurlova sõnul on tänavu toimunud edasiminek suuresti tänu sellele, et ta on Eesti koondises saanud hooajaks hästi valmistuda. Suvel ja sügisel käidi kahel korral Austrias keskmäestikus harjutamas, sügisel oldi lumelaagis Soomes.  Jevgeni Všivtsev lisab, et töötahtest ja visadusest pole Darjal kunagi puudu olnud. "Nüüd on kõigele lisaks veel suure sihina silme ees ka Sotši olümpia," sõnas ta.

Olümpiale lähemale

Eestile on naiste laskesuusatamises olümpial ette nähtud neli kohta, millele konkureerib viis sportlast. Kui seni olid neist maailma karika punkte sel hooajal teeninud vaid Kadri Lehtla ja Grete Gaim, siis nüüd lisandus sellesse "klubisse" ka Jurlova. "Nendel punktidel on kahtlemata suur kaal, ent lõplikku garantiid, et nüüd ongi koht olümpial käes, pole. Enne on veel võistlusi, kus ka teised võivad hästi esineda," sõnas Jurlova.

Ta tunneb, et vorm on tõusuteel, ent loodab, et mitte veel päris tipus. "Kõige paremas hoos tahaks olla olümpial. Nüüd tulebki väga targalt võistlemist, treenimist ja puhkamist omavahel sobitada, et mitte end tühjaks pigistada," ütles ta. Nii jätab Jurlova jaanuari alguses Oberhofis toimuva maailma karika etapi  vahele ja sekkub võistluskarusselli taas Ruhpoldingi etapil, mis kestab 6.-12. jaanuarini.  Sellele peaks järgnema Eesti koondise viimane olümpiaeelne treeninglaager Itaalias.

Meestest sai Prantsusmaa etapi sprindis narvalane Daniil Steptšenko 54. koha ja pääses Eesti koondise parimana ainsana pühapäevasesse jälitussõitu. Seal tegi ta neli möödalasku ja langes üha koha võrra tahapoole.

Jevgeni Všivtsevi sõnul on ka Steptšenko sel hooajal paremas hoos kui mullu, kuid kõrgematele kohtadele tõusmiseks peaks ta kiiremini sõitma viimase finišilõigu pärast viimast laskmist. "Sellega on ta kaotanud selle aastal parematele liiga palju. Ei teagi, kas see on taktikaline valearvestus või peaks üldine vastupidavus parem olema," arutles Všivtsev.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles