Jääaja sulatajad

Kevadel andsid Püssi endine linnapea Enno Mägar, Lüganuse endine vallavanem Arno Rossman ja Maidla endine volikogu esimees Enno Vinni kolme omavalitsuse ühinemislepingu üle maavanem Andres Noormägile. Foto: Peeter Lilleväli

Põhjaranniku toimetuse arvates on Ida-Virumaa aasta sündmus kolme omavalitsuse - Püssi linna ning Lügnuse ja Maidla valla - ühinemine. 

Ida-Virumaal on lõppeval aastal tehtud rohkesti suuri tegusid. Väikese loetelu nendest leiab tänase Põhjaranniku juhtkirjast.

Mitmetel eelnevatel aastatel on Põhjarannik tituleerinud Ida-Viru maakonna aastasündmuseks suurte ja oluliste ehitusobjektide valmimise. Need on olnud näiteks Tartu ülikooli Narva kolledži hoone, Kohtla-Järve kesklinna rekonstrueerimine või Kukruse-Jõhvi uus teelõik.

Sel aastal pidasime aga oluliseks tunnustada protsessi, mis väärib järgimist ja peaks tulevikus tugevdama kogu maakonda.

Kuigi paljud omavalitsusjuhid on nõus sellega, et praegune killustatud haldusjaotus on ebaefektiivne ja ebamajanduslik, on väga vähesed neist ise astunud samme ühinemise suunas. Keskvõimu tehtud ettepanekud on samal ajal kuulutatud tooreks ja lõputuid analüüse vajavaks.

Nii valitses ka Ida-Virumaal alates 2005. aastast, mil astusid abiellu Jõhvi linn ja vald, omavalitsuste ühinemisprotsessis jääaeg.

Lüganuse, Maidla ja Püssi eelmised juhid ning volikogude liikmed väärivad kiitust, sest nad käitusid liitumist käsile võttes riigimehelikult ja tulevikku vaatavalt, jättes seejuures kõrvale oma isiklikud huvid.

Kindlasti polnud kerge leida ühinemisele toetust ka kohalikelt inimestelt. Selleks oli vaja saavutada, et ratsionaalsed argumendid kaaluksid üle emotsionaalsed tegurid. Ometigi saadi ka sellega hakkama.

Ei ole põhjust imestada ka selle üle, et ühinenud omavalitsuse uue võimuaparaadi käimatõmbamine on esimestel kuudel käinud krigina ja raginaga. Üks asi on skeeme joonistada paberil, hoopis midagi muud panna uus "ansambel" helisema tegelikus elus.

Positiivne on aga seegi, et ühinenud Lüganuse vallas toimetavad nüüd kõrvuti nii kogemustega omavalitsusveteranid kui mitmed täiesti uued inimesed, kel on uudne pilk ja värsked mõtted.

Loodetavasti võimaldab selline sümbioos võimalikult kiiresti ühinemisega kaasnenud eeldatavad eelised välja mängida. Eelkõige selle, et suurem vald suudab tänu priskemale eelarvele ja võimekamale juhtimisele kaasata mujalt rohkem raha elukeskkonna parandamiseks. Selle tulemusel peaks Lüganuse vald muutuma paigaks, kuhu tahaksid tulla nii ettevõtjad, turistid kui uued elanikud. Koos sellega kasvaks tema tähtsus kogu Ida-Virumaal.

Kui Lüganusel läheb nii, nagu on põhjust loota, jääb teistel omavalitsuste elanikel üle oma juhtidelt vaid aru pärida, miks on nemad ühinemisega nii kaua viivitanud.