Küttearved tühjendavad elamute remondifondi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatamata sellele, et kütteperioodi esimesed kuud on olnud soojad, on korteriühistutel keeruline soojusarveid tasuda, kuna kütte hind 1 ruutmeetri kohta on juba praegu selline nagu varem kõige külmematel kuudel.
VKG Soojuse andmetel tulevad Kohtla-Järve ja Jõhvi korteriühistud praegu arvete maksmisega kenasti toime. Vaid 2-4 protsenti neist (parem on olukord Jõhvis ja Ahtmes, halvem Järve linnaosas) ei maksa arveid täies ulatuses.
Arvetest šokis
KÜde juhatuste esimehed ütlevad, et elanike õnneks on tänavune talv soe, kuid arved on ikkagi suured. Tuletame meelde, et eelmise aasta 1. juunist on kaugkütte müügihind 55,22 eurot MWh käibemaksuta.
"Esialgu veel jaksame maksta, kuigi soojuse hind ühe ruutmeetri kohta oli viimasel kuul 1,65 eurot, mis välistemperatuuri arvestades on paras šokk," märgib KÜ Sinivoore 13 esimees Jelena Mutonen. "Elanikud süüdistavad juhatust, kas või lahku töölt. Ühesõnaga elame üks kuu korraga ja esialgu täname ilma."
Kohtla-Järvel viit Sõpruse tänava maja haldava Valentina Kurganova sõnul oli ruutmeetri hind detsembris 1,60-2,16 eurot. "Kaugeltki kõik korteriomanikud ei suuda säärast summat tasuda, eriti raske on üksikutel pensionäridel," ütleb ta. "KÜ juhatus kannab kogu maja hoolduseks saadud raha küttearveteks ning otse loomulikult ei saa me majas mingeid töid teha."
Võlgadest ei pääse
Kohtla-Järvel seitset maja haldav Jelena Vilinski ütleb samuti, et viimasel ajal on küte nendes majades maksnud 1,62-2,16 eurot.
"Me vaatame arveid õudusega, need on sellised nagu käreda pakasega, aga mis hakkab saama siis, kui tõepoolest külmaks läheb?" märgib ta. "Mitte kõigis majades ei ole olukord kiita. Ühes saame hädavaevu makstud, kütteperioodi lõpuks koguneb võlgnevus. Ülejäänud majades, kui raskeks läheb, peab võtma küttearvete tasumiseks raha remondifondist."
Korteriühistute esimehed ja majahaldajad ütlevad, et peagi toimuvad aruande- ja valimiskoosolekud, kus tuleb planeerida majades remonditöid, aga mille arvelt, kui küte kõik ära sööb. Ka inimestest võib aru saada, kui neil pole praegu raha maksta, siis tuleb anda võimalus tasuda arved pärast, suvel.
"Seepärast ei ole mõeldav mingeid plaane teha, näiteks minule on korteriarvete eest maksmisel ülempiir 200 eurot kuus, rohkem ei saa ma ka parima tahtmise juures maksta," tunnistab üks majahaldajaid Svetlana Gornova. "Laps õpib Tallinnas, palgatõusust pole juttu, töötan kahel kohal, mees töötab juba peaaegu püsivalt kahes vahetuses, lisaks autolaen, seetõttu tasun augustini võlgu. Kõige kurvem on see, et teeme 12tunniseid tööpäevi, et maksta hirmkalli kütte eest, ning tuleme koju ainult selleks, et magada."
Majahaldaja Raissa Varese sõnul teeb olukorra keerulisemaks seegi, et raskesse olukorda sattunud inimesed, näiteks töötuks jäänud, ei oska sageli midagi ette võtta ega tea, et võib pöörduda linna sotsiaalabikeskusesse, nad ei tunne ise oma olukorra parandamise vastu huvi ning lasevad nina norgu. See on info puudumise tagajärg.