Üle ühe põlevad laternad annavad olulise kokkuhoiu

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavavalgustus neelab omavalitsuse eelarvest arvestatava summa.
Tänavavalgustus neelab omavalitsuse eelarvest arvestatava summa. Foto: Peeter Lilleväli

Jõhvi vallavalitsus ei välista, et veebruaris lülitatakse välja veel osa tänavavalgusteid, seda neil tänavatel, kus uued elektriliinid võimaldavad valgustid üle ühe või kahe põlema jätta. 

"Jõhvi linna mõnel peatänaval - Rakvere ja Jaama tänaval  - on välja lülitatud mõned tänavavalgustid ilmselt eesmärgiga elektrit kokku hoida," peab Sillamäel elav ja Jõhvis töötav Valentin Korkus sellist pimendamist suure liiklustiheduse ning paljude ülekäigukohtadega piirkonnas ohtlikuks. Arvamust, et promenaad on piisavalt valgustatud ja sealt jagub valgust ka autoteele, nimetab ta naljakaks: "Kogen väga tihti, et Maxima juures jooksevad inimesed suvalises kohas puude vahelt üle tänava bussi peale; sellel lõigul põlevad valgustid ainult kõnniteedel promenaadil ja Maxima juures, mis pigem segab, kui aitab. Kas tõesti mõni inimelu on väärt seda paarikümmet eurot, mida üritatakse kokku hoida?"

Säästab tuhat eurot kuus

"Iga mitte põlev 250vatise lambiga tänavavalgustuspost annab kuus 67 eurot kokkuhoidu," ütleb Jõhvi abivallavanem Eduard Rae, et osa valgusteid välja lülitades (lambid põlevad üle ühe) on Jõhvis säästetud umbes tuhat eurot kuus.

"Selline osaline väljalülitamine on võimalik ainult nendes piirkondades, kus on uued elektriliinid ja kolm faasi," täpsustab ta.

Rakvere tänaval alates Jaama tänavast kuni Lennuki tänavani on praegu tegelikult plaanitust rohkem lampe pimedad. "Kaablirike," ütleb Rae põhjuseks, miks selles piirkonnas põleb ainult iga kolmas lamp. Ja lisab, et riket ei hakata kõrvaldama enne kui kevadel algava linna valgustuse renoveerimise projekti käigus.

"Sõidan seda tänavat mööda õhtuti päris sageli ja kinnitan, et seal ei ole liiga pime; promenaadil tuled põlevad, Maxima juures on samuti valgustus. See, et Jaama tänava väljasõidukohas osa lampe ei põle, on põhjendatud, sest jalakäijad seal ei liigu ja autode jaoks on valgust piisavalt."

Valentin Korkuse ettepanekut lülitada peatänavate kohatise hämardamise asemel öötundidel osaliselt välja hoopis kõrvaltänavate valgustus ei saa Rae sõnul isegi kaaluda, sest sealne ühefaasiline elektrivarustus osalist väljalülitamist ei võimalda: kas põlevad kõik valgustid või ei põle ükski.

Lahenduse toovad uued valgustid

Detsembri, aasta kõige pimedama kuu tänavavalgustuse eest maksis Jõhvi vald 14 000 eurot. Kogu eelmise aasta kulu tänavavalgustusele oli 107 000 eurot (koos hooldustöödega 130 000 eurot).

"Kui jaanuari elektriarve tuleb, siis arutame ja teeme uue prognoosi; ei saa välistada, et lülitame veel mõnel tänaval, kus on kolm faasi, osa lampe välja," võimaldaks see Rae sõnul igas kuus veel tuhatkond eurot kokku hoida.

Elektrituru avanemise järel esimese elektrimüüja leidis Jõhvi vald riigihangete keskuse korraldatud ühishanke tulemusena. 2012. aasta lõpus prognoositi allasutuste elektri hinnale 17 protsenti ja tänavavalgustusele veerandi jagu hinnatõusu. Tegelik hinnatõus oli 30 protsendi kanti. Teise poolaasta elektriostuks eraldi kuulutatud hange tõi kolm protsenti madalama hinna, ent aasta kokkuvõttes jäi tänavavalgustusele plaanitud summast tervelt 7000 eurot puudu.

"Pärast tänavavalgustuse renoveerimist väheneb elektrikulu oluliselt ja edaspidi pole sellist osa lampide väljalülitamist enam tarvis," usub Rae.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles