Miks ta valis vangla?

Linnaliikluses turvavöö kasutamisest keelduv Toomas Ziljov peab ennast samas väga seaduskuulekaks: "Ma läksin väga seaduskuulekalt vangi!" Foto: Peeter Lilleväli

Jutt käib Toomas Ziljovist - Jõhvis elavast väikeveeettevõtjast ja pesufirma omanikust, kes on kohtus seljatanud Jõhvi vallavalitsuse ja kelle pesumasinad töötavad ka selliste suurasutuste heaks nagu Tartu ülikooli kliinikum ja Narva haigla. Miks eelistas ta liiklustrahvide maksimise asemel kükitada 16 päeva trellide taga? Ja mis tõrge on tal turvavööga, et mees keeldub seda järjekindlalt kinnitamast?

"Tänu kinnitamata turvavööle olen ma üldse elavate kirjas," ütleb Ziljov.

Hing sees, armid jalgadel

Aastaid tagasi sattus ta Tartus autoavariisse, istudes juhi kõrval. "Meie autole sõideti külje pealt sisse ning seda kohta, kus mina istusin, polnud pärast seda olemas. Ma oleksin olnud surmalaps, kui turvavöö oleks olnud kinni. Õnneks oli see lahti ning ma maandusin avarii ajal juhi sülle," meenutab ta saatuslikku hetke.

Hing jäi sisse ning õmblusarmid jalgadel on selle kõrval tühiasi, mis oleks võinud juhtuda.

Ziljovi sõnul kinnitab ta turvavöö maanteel sõites, kuid pärast Tartus juhtunut ei tee ta seda linnas kunagi. "Ma ei taha kedagi kutsuda üles turvavööd mitte kasutama, kuid leian, et linnas, kus kiirused on tunduvalt väiksemad, võiks see jääda igaühe enda otsustada, kas ta kasutab seda või mitte, riskib eluga või mitte. Ma ei taha riskida ning sellepärast ma linnaliikluses turvavööd ei kasutagi. Minu elu on näidanud, et need asjad on just sedapidi seotud."

16 päeva trellide taga

Maksmata jäänud liiklustrahve, nende seas lukku löömata turvavöö pärast, kogunes Ziljovil ligi 614 euro eest. Kuna ära ta neid ei maksnud, taotles politsei talle asenduskaristuse määramist.

Viru maakohus langetaski otsuse: 16 päeva jutti arestikambris.

Ziljov kaebas otsuse edasi, olles türmi minekuga nõus, kuid mitte nii pikaks ajaks korraga. "Kui töö juures on sel ajal midagi juhtunud, ning näiteks Tartu ülikooli kliinikumi tellimus oleks jäänud pesumajas täitmata, mis siis oleks saanud? Tagajärjed oleksid võinud olla väga tõsised: see oleks olnud riskimine kliinikumi haiglates olevate inimeste tervisega," põhjendab ta oma pöördumist ringkonnakohtusse.

Hää küll, leidis kõrgema astme kohtunik, istu siis kahe päeva kaupa, aga et 23. jaanuariks oleks kõik päevad istutud. Nii Ziljov ka tegi - koputas 12. detsembril esimest korda Viru vangla uksele ning istus vahedega oma 16 päeva ära, täites kuulekalt kohtuotsust.

Kuid milleks see kohtuga protsessimine ja milleks üldse minna trellide taha, kui on võimalus trahvid ära maksta ning asi unustada? 614 eurot pole ettevõtjale ju ometigi üle jõu käiv summa.

"Tooge mu jalgratas tagasi!"

"Ei olegi," kostab Ziljov. "Trellide taha minek oli lihtsalt minu teadlik valik. See oli protestiaktsioon. Politsei ülesanne pole meid mitte ainult trahvida kinnitamata turvavöö eest, vaid ka meid kaitsta kurjategijate eest - ma pean silmas tõelisi kurjategijaid, mitte kurjategijaks tembeldatuid, kelle hulka ma nüüd ilmselt ka ise kuulun. Ja kuna politsei seda ülesannet ei täida, keeldun mina oma trahvisummadega neid toetamast."

Möödunud sügisel jäi Ziljov ilma jalgrattast ning kuigi tema sõnul oli olemas varguses kahtlustatav, oli teada kaasosaline ning oli olemas tunnistaja, jäid politsei käed päti kinni nabimiseks lühikeseks ja kriminaalasi lõpetati. "Ma läksin emale külla ning jätsin ratta trepikotta lukus välisukse taha. Rääkisin paar sõna juttu, tulin välja - ratast pole. Naabrinaine oli aga juhtunud nägema, kui ühest ülemise korruse aknast visati välisukse võti alla, väidetavalt narkomaanile. Politsei teatas mulle aga kuu aja pärast, et kuna andmeid pole piisavalt, nemad edasi uurida ei saa. Kõik!"

Samuti jäi tabamata Ziljovi pesumajas tegutsenud varas, kelle saagiks langes ühe töötaja rahakott 360 euroga. "Me saime selle inimese nime teada ning ma küsisin politseilt, millal meid kutsutakse ülekuulamisele, kuid meid ei kutsutudki. Vägisi jääb mulje, et politsei ainuke ülesanne ongi meid kinnitamata turvavöö eest trahvida, mitte meid pättide eest kaitsta."

Politsei peale vimma peab võimuesindajatega vägikaigast vedama hakanud mees ka juhtumi pärast hooldekodus, kus ta äia pangakontolt kadus 200 eurot. Ziljovi sõnul öeldi politseis, et neil pole aega sellise jamaga tegelda. "Ma võin selliseid näiteid veel palju tuua. Hiljuti varastati töö juures tööriistad ära. Kahtlustatavad isikud on taas kord olemas ning politseile on avaldus tehtud, kuid ma olen sada protsenti kindel, et see asi jääb nii, nagu on. Seal, kus otseselt poleks vaja inimesi karistada, seda tehakse, kuid seal, kus inimesed vajavad kaitset, on politsei võimetu."

Vale või õige

Ziljovi hinnangul annaks inimelude kaitsmisel liikluses palju paremaid tulemusi see, kui maanteede äärde paigaldataks turvavõrgud, mis välistavad suurulukitega kokkupõrked.

"Kui iga inimese elu on arvel - nagu politsei hoolitsevalt räägib -, siis miks neid võrke pole paigaldatud? Tuhanded inimesed riskivad iga päev maanteedel sellega, et põder jookseb ette ning auto on hunnikus," märgib ta. "Selle asemel tehakse sinust kurjategija, kui sõidad kinnitamata turvavööga töö juurest ehitusmaterjalide poodi, mis asub kilomeetri kaugusel. Eestimaa linnad pole Ameerika omad, Jõhvi pole New York, kus vahemaad ulatuvad mitmekümnetesse kilomeetritesse. Mis kasu riik sellest sai, et mind türmi pistis? 16 päeva sõin ja jõin seal riigi kulul. Kui politsei teeks oma tööd korrektselt, tasuksin ma oma trahvid kohe ära. Kas mu teguviis on vale või õige, see ei ole kaalukoht: see on minu seisukoht."

Mida Ziljov tegi 16 päeva trellide taga? Pidas plaani, kuidas teha kodanikualgatuse korras lobitööd ja jõuda välja selleni, et liikluseeskirjas tehtaks muudatus? Et turvavöö kinnitamine oleks linnaliikluses vabatahtlik. Kas ta kirjutas politseile teabenõudeid, kogumaks andmeid, kui paljude inimeste elu on kinnitatud turvavöö linnaliikluses päästnud ja kui paljude eluküünla kustutanud? Kas ta saatis seadusekirjutajatele oma põhjendatud ettepanekud?

Ei midagi sellist.

"Muidugi ma teeks seda, kui teaks, et see viib kuhugi. Aga ei vii ju, ning ma olen sellisteks plaanideks liiga realistlik."

Mis mõte on siis aga protestiaktsioonil? Kui tagajärjeks pole midagi muud kui enda piinamine. "Ma ei ole mingi paduusklik, kuid jumal näeb kõike ning varem või hiljem läheb ka neil halvasti, kes teise silmas pindu näevad, aga enda silmas palki mitte," ütleb Ziljov.

Näeb see jumal või näe, meeldib see seadus või mitte - seadus käsib turvavöö kinni panna ning seadust tuleb täita. "Aga ma olengi ju seaduskuulekas: ma läksin väga seaduskuulekalt vangi!" muigab ta.

Kaheldav kuulsus

Trellide taga luges Ziljov hoopis raamatuid, marssides sinna, kaenlas "Da Vinci koodi" autori Dan Browni viimane põnevik, kus Harvardi sümboloogiaprofessor Robert Langdon peab võitlust kohutava vastasega ning püüab Dante "Põrgu" abil leida vastuseid ja otsustada, keda usaldada, enne kui maailm pöördumatult muutub.

Ziljov on ramatukogu aktiivne külastaja, neelates ühe raamatu teise järel. Lugeda talle meeldib. "See annab vaimutoitu," ütleb ta.

Kuid ka selles vaimutoidupesas pole ta saanud läbi protestiaktsioonita: palve peale jätta üleriided garderoobi, kooris Ziljov end tunamulle ühe külaskäigu ajal aluspüksteni paljaks, näitamaks, et ta on üdini aus poiss, kes ei kavatse raamatuid pihta panna ei neid jope hõlma alla ega särgi põue peites.

Linnarahva seas on neid, kes peavad Ziljovi veidrikuks ning puurivad temast rääkides sõrmega ühetähenduslikult meelekohta. Protestiaktsioonid on siiski andnud tulemuse... Milleks on ühel ettevõtjal sellist kuulsust vaja? Kas ta oma maine pärast siis põrmugi ei karda?

Ziljovi sõnul on alati olnud neid, kes tahaksid teda elusast peast nahka pista, nagu ka neid, kes teda jumaldavad. "Nii et mina oma maine pärast ei karda ega mõtle ka sellele," ütleb ta.

Ziljovil on tähtsamategi asjade peale mõelda. Näiteks selle peale, kas kaevata politsei kohtusse või mitte. "See, et minult võeti 16 päevaks ära vabadus, ei tähenda veel seda, et neil oli õigus minu silmad ära rikkuda," räägib ta, et pöördus pärast vangistust erakorralise meditsiini osakonda, kus kaebas silmade punetamist ja väsimust ning kus tuvastati põletik ja kirjutati välja ravimid. "Arestikambris põleb ööpäev läbi selline tuli, mis on silmadele kahjulik. Ma ei kasutanud enne lugemisel prille, nüüd ma nendeta ei saa."