Süstivad narkomaanid vananevad

Tööteraapia on üks tegevus, mis mahub Sillamäe narkorehabilitatsioonikeskuse tihedasse päevakavva. Foto: MATTI KÄMÄRÄ/ARHIIV

Kohtla-Järve süstivate narkomaanide seas läbi viidud uuring näitab, et sõltlaste keskmine vanus on tõusnud ja noori pole nii palju peale tulnud kui varem. 

Uuringu koostaja, tervise arengu instituudi nakkushaiguste ja uimastiseire keskuse teadur Sigrid Vorobjov ütles, et 600 Kohtla-Järve süstivat narkomaani uuriti 2012. aasta kevadel, ent kokkuvõte valmis alles äsja.

Võrreldes varasemate uuringutega, on muutunud ained, mida süstitakse. Kui 2005. aastal oli Kohtla-Järvel peamine süstitav aine moonivedelik, siis 2012. aastal oli selle osakaal peaaegu nullilähedane ning kõige sagedamini kasutatavaks opiaadiks oli saanud fentanüül, mida oli viimasel neljal nädalal süstinud 64 protsenti uuritavatest.

Fentanüüli tarvitamisega kaasneb suur üledoseerimise risk - üle poole uuritavatest on seetõttu vähemalt korra elus kogenud teadvuse kaotust. "Üledooside vähendamisele peaks kaasa aitama 2013. aastal alanud naloksooniprogramm, mille käigus õpetatakse süstivaid narkomaane ja nende lähedasi üledoosi korral käituma ning varustatakse neid naloksooniga," märkis Vorobjov.

Eri aastatel tehtud uuringute tulemusi võrreldes tuleb veel välja süstivate narkomaanide keskmise vanuse tõus: 2005. aastal oli osalejate keskmine vanus 24 aastat, viimases uuringus 30 aastat.

"Keskmise vanuse tõusu ja pika süstimisstaaži põhjal võib teha positiivse järelduse, et uute süstivate narkomaanide arv väheneb," tõdes Vorobjov.

Kolmveerand põeb hepatiiti

Uuringud näitavad langustendentsi kellegi teise kasutatud süstla või nõela tarvitamise osas, mida uuringu koostaja selgitab süstlaprogrammide olemasolu ja parema kättesaadavusega.

Samas on üle poole süstivatest narkomaanidest elu jooksul süstinud kellegi teise kasutatud süstlaga, mis on põhjustanud HIVi ja C-hepatiidi suure levimuse: C-hepatiit on kolmveerandil ja HIV 62 protsendil süstivatest narkomaanidest. Ligi kolmveerand HIV-positiivsetest uuritavatest olid nakatumisest teadlikud olnud juba viis või enam aastat, mis viitab epideemia vananemisele.

"Kuigi on teada, et kvaliteetse narkomaaniaravi olemasolu aitab vähendada nakatumist nii HI-viiruse kui ka muude vere kaudu levivate viirustega, selgus, et 75 protsenti süstivatest narkomaanidest ei pidanud ravi vajalikuks ega olnud sellest huvitatud," kahetses Vorobjov.

Tema sõnul ravi- ja rehabilitatsioonivõimalustest küll teatakse, kuid mitmel põhjusel on nende efektiivsusesse vähe usku. Esiteks sellepärast, et Euroopas ja USAs laialt tunnustatud metadooniravi Venemaal ei toetata ning see mõjutab ka peamiselt naaberriigi infoväljas elavaid idavirulasi. "Olgugi et see aitab nii süstijat kui ühiskonda ning hoiab ära üledoose, mis on suur probleem."

Ravi katkestamine on tavaline

Teiseks on Vorobjovi sõnul narkomaaniaravi iseenesest keeruline ja täis tagasilanguse ohte. Seda teatakse suurepäraselt 2005. aastast tegutsevas Sillamäe narkorehabilitatsioonikeskuses, mis on üks kahest riiklikult rahastatavast keskusest Eestis. Praegu saab seal ööpäevaringset taastusabi 22 klienti.

Keskuses arendatakse nii klientide keha kui vaimu. Ühelt poolt on olulisel kohal tööteraapia ja sportimine, teiselt poolt pakutakse psühholoogilist ja psühhiaatrilist nõustamist ning õpetatakse elementaarseid toimetulekuoskusi.

"Ideaalis peaks taastusabi soovija olema läbinud võõrutuse, aga maailm pole ideaalne. Palju sõltub inimese valmisolekust, mis on väga erisugune. Esimesed kuud aitame neil leida iseendas motivatsiooni, et endaga vaeva näha ja puhtaks saada," rääkis keskuse juhataja Lagle Arm, lisades, et sõltuvusainete tarvitamine keskuses lõpeb sealt välja viskamisega.

Et osa jätab rehabilitatsiooni pooleli ja tuleb hiljem tagasi, on keskuse töötajate kinnitusel normaalne. Kes käib üks kord, kes kümme korda - haigus on küll üks, aga inimesed erinevad oma isiksuseomaduste, mineviku, lapsepõlve ja traumaatiliste kogemuste poolest.

"Reklaam meie keskuse kohta levib suust suhu ja talvisel ajal esineb taastusabisse pääsemisel ka järjekordi. Kui päike paistab ja pargipink on soe, on narkomaani elu palju ilusam kui külmal ajal," selgitas juhataja keskuse populaarsuse hooajalisust.

Kohtade defitsiit on Armi hinnangul isegi hea, sest siis ei tehta rehabilitatsiooni katkestamise otsust nii kergekäeliselt.