Tasuline parkimine eraparklates kahtluse all

Kas eraparklasse sissesõitmine märgi alt on automaatselt lepingu sõlmimine või ei? Riigikohtu lahend ütleb, et pole, teenusepakkujad seevastu ütlevad, et on. Foto: Peeter Lilleväli

Ida-Virumaa omavalitsuste liidu esimees Veikko Luhalaid ei tee saladust sellest, et ta Jõhvi eraparklatest saadud trahve tasunud ei ole, sest tema ei pea liiklusmärgi alt läbisõitmist tema ja parkla omaniku vaheliseks sõlmitud lepinguks. Kui pole lepingut, pole põhjust ka karistada. 

Vaivara volikogu ja Ida-Virumaa omavalitsuste liitu juhtiv Veikko Luhalaid ei ole mingi parkimishuligaan ning ta aktsepteerib Jõhvi valla kehtestatud parkimiskorda. Paneb alati ka maavalitsuse ees olevas eraparklas parkimiskella õigesse kohta. Küll tunnistab ta, et juhul kui nõupidamine kestab rohkem kui lubatud tasuta aeg, siis ta välja parkimiskella edasi keerama ei torma ja kui selle eest on kojamehe alla pandud trahvikviitung, seda ära maksma ei kiirusta.

Leping või mitte

"Eks see ole tõlgendamise küsimus," tunnistab Luhalaid, et tema ei pea seda, et ta liiklusmärgi alt läbi sõidab, lepingu sõlmimiseks tema ja parkla omaniku vahel. Aga just leping on see alus, mille põhjal saab eraparkla omanik talle leppetrahvi määrata. "Ma isegi ei vaidlusta selle lepingu sõlmimist sellistes parklates, kus on kohapeal inimene või mis on näiteks tõkkepuuga piiratud, kust antakse mulle sisenemisel mingi kinnitus. Aga seal, kus on ainult ala ja märk, ma ei tunne, et meil oleks leping, ja sellest tulenevalt ei ole ka trahvimine õigustatud," selgitas ta oma põhimõtteid.

Kindlasti ei kutsu Luhalaid üles teisi parkimiskorda eirama ja sama moodi käituma. "Ka mina ei või kindel olla, et mul selle eest lõpuks kooliraha maksta ei tule," tõdeb ta.

Seda, kas märgi alt läbisõitmine on lepingu sõlmimine või mitte, on eri moodi tõlgendanud ka kohtud. 2010. aastal arutas kohus tsiviilasja, mille kohaselt parkis isik sõiduauto Tallinnas asuvasse parklasse, kuid jättis parkimise eest maksmata. Võlaõigusseadus sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on parkimislepingu sõlmimiseks vaja nii parkla omaniku pakkumust kui ka parkija nõustumust.

Toonast otsust kommenteerisid mitmed tippadvokaadid, kes samuti leidsid, et pelk teavitustahvel ei ole piisav, et teha sõidukiomanikule siduv pakkumus parkimisteenuse lepingu sõlmimiseks. Küll rõhutati, et tähele tuleb panna, et riigikohtu otsus puudutas juhtumit, kus parkimisplatsil ei olnud tõkkepuud ega parkimismasinat. Samuti ei esitletud parkimistingimusi liiklusmärgi kujul.

Tahvel on piisav

ASi Ühisteenused regioonijuht Juta Karjane kinnitas, et eraomandis olevate parklate temaatikat puudutatakse aeg-ajalt suuremal või vähemal määral, seda nii trüki- kui telemeedias. "Jääb arusaamatuks, millest autojuhid järeldavad, et leppetrahvi tasuma ei pea. Leppetrahv määratakse liikluskorraldusnõuete rikkumise eest, siinkohal ei ole vahet, kas rikkumine toimub munitsipaalmaal või eraomandis oleval kinnistul. Seadusandlikus mõistes on liiklusmärkidega kehtestatud kord ja märkide tähendus samane nii munitsipaalmaal kui ka eramaal," ütles ta.

Peale selle kinnitas Karjane, et sissesõidutee ääres või parkimisalal asetsev infotahvel on piisav autojuhiga lepingu sõlmimiseks. Sellekohase otsuse on teinud ka halduskohus mõned aastad tagasi. "Peaksime ütlema, et üldjuhul on inimesed seaduskuulekad ja tasuvad ära leppetrahvi. Kindlasti ei soovita me jätta leppetrahvi tasumata, kuna tasumata leppetrahvid edastatakse sissenõudmiseks inkassofirmale ning siis lisanduvad juba menetluskulud," sõnas ta.

Küll on eraparklad hädas sellega, et neil ei ole kasutada liiklusregistri andmeid, et tuvastada auto omanik, kellelt raha sisse nõudma hakata. Seda õigus nõudis üks eraparkla omanik samuti kohtu kaudu, kuid riigikohus sellele heakskiitu ei andnud.