Narva suhted omavalitsusliiduga pole veel soojenenud

Külli Kriis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva-sugusel suurlinnal pole vaja enda kuuldavaks ja nähtavaks tegemiseks ühtegi liitu kuuluda.
Narva-sugusel suurlinnal pole vaja enda kuuldavaks ja nähtavaks tegemiseks ühtegi liitu kuuluda. Foto: Ilja Smirnov

Narva ei välista läbirääkimisi maakonna omavalitsusliitu naasmise üle, ent ootab algatust liidu poolt.

Sisemininister Hanno Pevkur soovitas mai hakul Narvas viibides sel suurlinnal maakonna omavalitsuste liitu naasta.  "Narva on suur linn ja võib teha väga palju, et omavalitsuste liit muutuks tugevamaks," ütles ta.

Poolteist kuud hiljem tunnistab Ida-Virumaa omavalitsuste liidu (IVOL) juht Veikko Luhalaid, et otseselt pole seda teemat Narva linnajuhtidega jutuks võetud.

"Raske on suhtlemist algatada, kui teine pool on sel teemal meile järsult ära öelnud. Lähemal ajal asume Narvaga õpilasürituste asjus läbi rääkima, küllap siis tuleb ka nende liitu naasmine jutuks."

Põhjused pole selged

Luhalaiu sõnul pole ta seni aru saanud, mille pärast Narva viis ja pool aastat tagasi omavalitsusliidust tegelikult lahkus − juttu IVOLi tõttu terviseraja projekti rahastamata jätmisest nimetab ta väljamõeldud konfliktiks.

"KOIT-kava pingerea pani kokku maavalitsus, IVOLile anti see ainult kooskõlastamiseks. Aga küllap oli siis selle juurde kõige lihtsam väljaastumise silti panna. Pigem võis põhjus olla selles, et Narva polnud rahul näiteks Alajõe ja Tudulinna suuruste valdadega ühel pulgal olemisega. Võib-olla arvati, et suurlinnana oleksid nad ära teeninud suurema esindatuse võimuorganites," arutleb ta. "Mu sisetunne ütleb, et Narva inimeste mälus on tollane konflikt alles liiga värske; sellele peab andma veel aega laagerduda."

Narva saab üksi hakkama

"Narva pole omavalitsusliidust väljaastumisega midagi kaotanud," ütleb Narva linnapea Eduard East, et ta ei näe põhjust sinna tagasi tahta.

Veikko Luhalaid on selle ütlusega päri:  "Miks peaks nii suur ja oluline linn üldse kusagile kuuluma? Temaga peavad ju kõik nagunii arvestama. Kui kusagil arutatakse, kas Narvale mingi asja jaoks raha anda või mitte, siis pigem ikka antakse. Ka meie peame omavalitsusliidus Narvaga arvestama, Narva aga saab ideaalselt hakkama ka ilma koostööorganisatsioonidesse kuulumata."

Siinkohal põikab ta jutuga Saksamaal kogetule. Nimelt kehtib Baieri liidumaal tänini juba 1945. aastal kokku lepitud haldussüsteem, mille kohaselt paremal järjel omavalitsused eraldavad mingi osa oma eelarvest kesksele organisatsioonile, mis kasutab seda raha nõrgemate omavalitsuste järje peal hoidmiseks.

"Meile on selline mõtlemine praegu veel täiesti võõras − isegi solidaarsuse tasandil, finantsilisest toetusest rääkimata."

Omavalitsusliit atraktiivsemaks

Mõte Narva omavalitsusliitu tagasi saada on endiselt õhus, aga hakatuseks tuleks liit atraktiivsemaks muuta.

"Niikaua kui me jagame meie endi kokku pandud raha ürituste korraldamiseks ja üksteise tänamiseks, ei paku see Narvale huvi," nendib Luhalaid. "Kui toimuks mingi muutus maakonna tasandi juhtimisel, kui IVOL oleks võimustruktuur ja Narva saaks otsuste tegemisel osaleda, oleks olukord teistsugune."

Suhete soojendamiseks sellist suurt muutust siiski ootama ei jääda.

"Arvan, et initsiatiiv peaks meie poolt tulema. Kui on tüliga ära mindud, siis äraminejal on raske tagasi pöörduda.  Et seda teemat üldse arutusele võtta, peab meil olema selge plaan, millega välja minna. Võib-olla tuleks mõelda liikmemaksu ja häälte arvu jagamise üle. Saame Narva küsimused ja probleemid ära kuulata ning seejärel oma liikmetega analüüsida, mida me oleksime valmis tegema."

Kergliiklustee pole lahendus

Praegu koostatavas linnapiirkondade jätkusuutliku arengu meetme strateegias on Narva piirkonnas tähtsaimana kirjas Narva ja Narva-Jõesuu vahelise terviseraja ehitamine.  Sellesama terviseraja, mis KOIT-kavast välja jäetuna Narva IVOList lahkumise ajendas.

Veikko Luhalaid loodab, et kui see tee valmis saab, võiks kahaneda ka Narva vastuseis liitu naasmisele.

"Kui me teeme selle tee nüüd ise ära, ei muuda see kuidagi tõsiasja, et meid omal ajal selle rahastamisvõimalusest ilma jäeti," ei näe Eduard East neil asjadel seost.

Narva omavalitsusliitu naasmise üle võiks tema sõnul arutleda küll, aga algatus selleks peaks tulema liidu poolt. "Ootame ära IVOLi ettepanekud," pole tagasitee tema sõnul lõplikult püsti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles