Viru pataljon kasvab kompanii võrra suuremaks

Uue hoone valmimisega saab Viru pataljon juurde 240 kasarmukohta. Ehitus lõpeb oktoobris. Foto: Peeter Lilleväli

Kaitseväe ümberorganiseerimise tulemusel kasvab Viru pataljon jalaväekompanii võrra ja saab jalaväe täienduseks praegu Scoutspataljoni kasutuses olevad soomukid.

Kaitseväe ümberorganiseerimise tulemusena jäetakse Tallinnas maha amortiseerunud sõjaväelinnakud ning üksused kolitakse ümber Tapale, Paldiskisse ja Jõhvi. Viimasesse tuleb juurde üks jalaväekompanii, mis varem kuulus vahipataljoni juurde. Vahipataljoni ülejäänud osa kolitakse ümber mereväebaasi Koplisse ning seal hakatakse ette valmistama sõjaväepolitsei üksusi. Logistikapataljon kolib üle Ämari lennubaasi ja Meegomäe lahingukool Kuperjanovi sõjaväelinnakusse.

Uus kasarm valmib oktoobris

Kokku vahetab ümberkorralduse käigus teenistuspaika üle 300 kaitseväelase või töötaja. Eelkõige on suurem liikumine suunal Paldiskist Tapale, kuhu koondatakse näiteks tulevikus kogu soomusmanöövervõimekus.

Ka oktoobris jalaväe lahingumasinate ja tankidega Eestisse saabuvad Ameerika Ühendriikide sõdurid hakkavad Scoutspataljonile Tapal väljaõpet tegema. Kui ostetavad jalaväe lahingumasinad järgmistel aastatel Eestisse jõuavad, tuleb Tapa linnakut veelgi laiendada, et ehitada lähiharjutusala, kus saab korraldada laskmisi.

Kaitseväelaste arv Jõhvis kasvas vahipataljoni arvelt mõne inimese võrra. Neljast uuest kasarmust ja 1400 uuest kasarmukohast tuleb Jõhvi üks 240kohaline kasarm, mille ehitus lõpeb oktoobris.

Juba olemasolevad kasarmud jäävad samuti kasutusse. Uute kasarmute ehitamisega peaks lõppema ajastu, mil suur osa kaitse-eelarvest kulus elutingimuste parandamiseks, sest tulevikus läheb raha vaid relvastuseks või väljaõppekeskuseks vajalikku taristusse. Nii saab Viru pataljon endale uue tehnikapargi, lasketiiru ja varustuse hoidla.

Just tehnikapargi arendamine on oluline, sest juba käesolevast aastast õpetatakse Jõhvis välja soomusmanööverüksust, mis tähendab Viru jalaväepataljonile üksuse killukaitse tugevnemist ning manöövrikiiruse tõusu. Soomuspataljone on Eestis praegu kaks: soomukid Sisu XA-180 ja XA-188 on kasutusel Scoutspataljonis ning eelmisest aastast ka Kalevi jalaväepataljonis. Soomukeid endid Jõhvis veel pole - need tulevad pärast seda, kui Scoutspataljon saab endale uued jalaväe lahingumasinad ning loovutab praegu kasutuses olevad soomukid XA-188 Jõhvile.

Üks osa jalaväebrigaadist

Kaitseväe juhataja asetäitja kolonel Artur Tiganik ütles Postimehele, et praegune reform on suurim pärast 2009. aastat, mil Eestis moodustati neli kaitseringkonda.

"Toona oli see pirukas, mis me ette võtsime, lihtsalt liiga suur: eri tasemeid oli liiga palju ja raha ei olnud. Isegi Soome nõunikud ütlesid selle kohta tol ajal, et "mis te teete, neli on teile liiga palju"," meenutas ta. "2013. aastal jõudsimegi selleni, et on sisuliselt kaks ringkonda ehk brigaadi."

Kogu kolimise tuum on sõjaline aspekt: Eesti saab kaks mehitatud jalaväebrigaadi - Kirde- ja Kagu-Eestis - ning tugevad tagalajõud läänes. See läheb hästi kokku NATO kaitseplaanidega, sest brigaadisuurused üksused sobivad paremini liitlastega koos töötama.

Sisuliselt tähendab reform seda, et kriisi või sõja puhkedes peab Eestil olema kaks 6000-8000mehelist brigaadi. Need on kiirreageerimisüksused, mis peavad olema võimelised mõne päevaga omal käel mobiliseerima, varustama ja lahingusse saatma 21 000 meest.

Sealjuures saab Tapa, Jõhvi ja Paldiski väeosadel põhinevast 1. jalaväebrigaadist kogu Eesti piires liikuv mehhaniseeritud kiirreageerimisüksus, millele ostetakse jalaväe lahingumasinad CV9035 ja liikursuurtükid.