Kohtla-Järve tahab Ehitajate tänava riigile üle anda

Kes oma sõiduvahendist vähegi hoolib, ei sõidaks sel tänaval kiiremini ka ilma piirava märgita. Foto: Peeter Lilleväli

Kohtla-Järve linnavalitsus pöördus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole sooviga anda linna piires asuv Ehitajate tänava lõik üle maanteeametile.

Kohtla-Järve linnavalitsus soovib anda maanteeametile üle linna piires asuva Ehitajate tänava 2,2kilomeetrise lõigu ning pikendada seega Kohtla-Järve − Mäetaguse kõrvalmaanteed.

Kuna Ehitajate tänav on ainus Kohtla-Järvet ja Tartut ühendav tee, samuti on see Uus-Tehase tänavat ja Järveküla teed läbiva transiidikoridori osa, peaks see linnavalitsuse arvates teeseaduse kohaselt olema riigimaantee.

Vaja rohkem andmeid

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastusest selgus, et teeseaduses ei ole toodud kindlat metoodikat otsustamaks tee riigimaanteede hulka kuuluvuse üle ja iga juhtumit tuleb käsitleda eraldi ning kaaluda koostoimes eri asjaolusid.

Ministeerium selgitas, mida tooks kaasa kohaliku tee kandmine riigimaanteede nimekirja (teealuse maa üleandmine riigile, maanteeameti otsustusõigus tänava äärde jäävate või ehitatavate hoonete, sh elamute  ligipääsulahenduste, samuti hoonete rajamise lubamise või keelamise ning linna jaoks oluliste kommunikatsioonide ehitamise ja remondi lubamise üle).

Vastuskirjas viidati linnavalitsuse taotluse olulistele puudustele, mis ei võimalda taotluse põhjendatust  hinnata.

Et ministeerium saaks taotlusega edasi tegelda, peab linnavalitsus esitama aktsepteeritavad andmed Ehitajate tänava liiklussageduse ja liikluse koosseisu kohta, hinnangu tee tähtsusele nii transiit- kui ka kohaliku liikluse seisukohalt, informatsiooni tänavat kasutavate ühistranspordiliinide ning tehnovõrgu ja selle seisukorra kohta. Vajalik on ka teave teemaa omandi kohta ning andmed tee ja sellega seotud rajatiste seisundi kohta, mis võimaldaksid hinnata tänava remondivajadust, vajalike investeeringute ja edasiste hooldustööde mahtu ning muid tee omanikule kaasnevaid piiranguid ja kohustusi.

"Iluravi" pole lahendus

Kohutavalt auklikust Ehitajate tänavast on Põhjarannik viimasel kahel aastal korduvalt kirjutanud.  Sügisel 2012 lootis tollane aselinnapea Viktoria Tsventarnaja, et linnaeelarvesse hakkab rohkem raha laekuma ja avaneb ka mõni fond, kust saab selle tänava jaoks toetust taotleda. Mullu augustis palus linnavalitsus 30 aastat remontimata tänava kordategemiseks rahalist abi toonaselt regionaalministrilt, kaks kuud hiljem majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt. Esialgu oli jutt kohalike teede tarvis eraldatavast 600 000 euro suurusest toetusest, mis tähendanuks, et 1,26 miljonit eurot oleks jäänud linna kanda. Jaanuaris oli aga selge, et nii suur laenu linn selle tee jaoks võtta ei saa, ja kuna ministeerium toetuse summat ei suurendanud, lükkus asi jälle edasi.

Aprillis tõdes majandusteenistuse abilinnapea Deniss Veršinin, et jubedas seisus oleval Ehitajate tänaval saab tänavu teha vaid auguremonti.

Midagi sel tänaval suvel tõesti lapiti, ent märkimisväärselt see "iluravi" väga hullus seisukorras tänava olukorda ei parandanud.

Tuleval aastal uus asfalt

"Kõiki neid statistilisi andmeid, mida ministeerium küsib, meil kohe võtta ei ole, aga kindlasti saame need kokku ja esitame," ütles Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjov.

Iseküsimus on tema sõnul see, kas ministeerium loeb neid andmeid piisavaks põhjenduseks tänava riigile üleandmiseks. "Kui ei pea, siis me ilmselt selle eest edasi võitlema ei hakka, vaid püüame ise lahenduse leida. Võimalusi Ehitajate tänava kordategemiseks otsime ikka ise ka. Plaanis on jätta valgustus ja kergliiklustee projektist välja ning teha korda ainult sõidutee osa, panna sinna uus asfalt peale − see muudaks töö umbes poole odavamaks; arvan, et hind jääb siis alla miljoni euro. Muidugi küsime järgmisel aastal riigilt toetust, aga kui meile seda ei anta, peame leidma võimaluse oma eelarve ja laenu abil töö ära teha. See tee tuleb korda teha!" lubas Solovjov, et tuleval aastal seda kindlasti ka tehakse.