Narvas saab edaspidi pronksist Keresega malet mängida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Narva plaanib kesklinnas avada Paul Kerese monumendi, mis võimaldab huvilistel võtta malelaua taga istet ning olla suurmeistri vastaseks.
Narva volikogu otsusega moodustatakse monumendi püstitamiseks sihtasutus, mille osanikeks on linnavalitsus ja Narva ettevõtja Aleksandr Brokk.
Apoliitiline monument
Keresele mälestusmärgi püstitamise oma südameasjaks võtnud ettevõtja tõdeb, et see oleks võinud Narvas kui malesuurmeistri sünnilinnas juba ammu olla. "Narva on Kerese üle ju uhke, aga muidugi mitte ainult Narva, vaid terve Eesti," sõnas ta.
Meenutades poliitika ebameeldivat rolli Kerese elus − seda, et Eesti sattumine uuesti NSV Liidu võimu alla tõi talle kaasa represseerimisohu ning esialgu ei lubatud tal mängida ei rahvusvahelistel turniiridel ega NSV Liidu meistrivõistlustel −, soovib Brokk, et mälestusmärgi püstitamine poleks seotud ühegi parteiga. "Ma tahan, et see oleks täiesti poliitikavaba," sõnas ta.
Brokk on tellinud eskiislahenduse, omades monumendist kindlat ettekujutust. "Keres istub malelaua taga ning teisel pool lauda on tool vaba," kirjeldab ta. "Seal võivad istet võtta kõik, kes soovivad suurmeistriga malet mängida, olgu siis suvi või talv, ja kuna mälestusmärk saab ka valgustuse, pole seegi tähtis, kas on päev või öö."
Mänguseis malelaual
Keres esines edukalt paljudel tugevatel rahvusvahelistel võistlustel, silmapaistev saavutus oli 1937 Semmering-Badeni turniiri võitmine hulga maailma tippmaletajate, sealhulgas Capablanca ees. Aasta hiljem jagas Keres maailma kaheksa tugevama maletaja turniiril esikohta ning sai võimaluse kutsuda tiitlimatšile valitsev maailmameister Aleksandr Alehhin. See võimalus jäi paraku kasutamata. "Igavene teine − nagu Kerest nimetati," märkis monumendi eskiislahenduse autor Aivar Simson.
Skulptor on kujutanud Kerest käed rinnal risti laua servale toetumas. "Ma vaatasin vanu fotosid ning paistab, et see oli talle mängu ajal iseloomulik poos."
Noorena sai Keres tuntuks särava kombinatsioonimängijana, hiljem lisandus väga hea positsioonilise mängu tase ja tehnika, väga tugev oli ta ka lõppmängus.
Millist partiid hakkab pronksist suurmeister oma sünnilinnas mängima ja millist mänguseisu kujutatakse malelaual, pole esialgu otsustatud. "Aega selleks veel on, et konsulteerida male spetsialistidega ning valida välja see kõige efektsem seis," nentis Brokk.
Malet harrastaja tasemel mängiv ettevõtja ei mäleta, millal ta ise viimati malendeid laual liigutas. "Ma väga armastan seda mängu, kuid tööd on nii palju, et mängida pole enam aega."
Brokk meenutab, et tema kooliajal oli malemäng väga populaarne ning tase oli tugev ka harrastajate seas. "Kerese monument kannabki ka seda eesmärki, et tuletada inimestele meelde, kui suurepärane mäng on male ja et noored võiksid seda palju rohkem harrastada kui praegu."
Käidav koht
Ettevõtja on arvestanud projekti maksumuseks 80 000 eurot ning panustab sellesse ka ise. "Muidugi pöördume toetuse saamiseks kultuuriministeeriumi, Eesti jõukamate ettevõtjate ja maleföderatsiooni poole ning loodame, et annetusi teevad ka narvalased ja teised Ida-Virumaa elanikud."
Monument tahetakse püstitada Kerese 100. sünniaastapäevaks, mis on 2016. aastal. Asuma hakkab see Narva promenaadil, Kerese mälestustahvlit kandva maja vastas. "Seal on alati palju rahvast liikumas, nii et mälestusmärk hakkab asuma väga käidavas kohas," tõdes Brokk.
Eesti maleliidu juhatuse esimees Hendrik Olde ütles, et liidus ollakse sellest teadlikud, et Narva plaanib Keresele mälestusmärki püstitada. "Idee on väga positiivne ja loodan, et see saab teoks. Keres on seotud mitmete Eesti linnadega: Tallinnas ja Pärnus on mälestusmärk olemas, nende olukord on eraldi teema. Narva on aga Paul Kerese sünnilinn ja oleks igati hea, kui ka Narvas oleks Kerese mälestusmärk," märkis ta.
Kerese 100. sünniaastapäeva tähistamiseks moodustatakse Olde sõnul toimkond, kuhu kuuluvad esindajad kultuuriministeeriumist, Eesti olümpiakomiteest, Eesti maleliidust, aga ka mujalt. "Me loodame, et suudame seda väärikalt tähistada."