Kurtna järvede veetase aina langeb

Martiska järvel on 1980. aastate veetaseme miinimumist puudu veel vaid 64 sentimeetrit. Foto: Jaanus Terasmaa

Martiska ja Kuradijärve veetase on kahe ja poole aastaga langenud juba rohkem kui meetri võrra; keskkonnaamet loodab veetaseme mõjutajates selgust saada 2017. aasta teisel poolel. 

"See negatiivne stsenaarium, mille me eelmisel aastal teoreetilise kontseptsioonina mudeldasime ja mille järgi järved jõuavad veemahu poolest 1980. aastate miinimumi juurde, on keskmiselt vaid poolemeetrise veetaseme alanemise kaugusel ning kipub tõeks osutuma," tõdes Tallinna ülikooli ökoloogia instituudi vanemteadur Jaanus Terasmaa.

2012. aasta kevadel paigaldas instituudi järveuuringute töörühm seitsmesse Kurtna järve veetaseme mõõdulatid, et teha kindlaks looduslike kõikumiste ulatus. Juba samal suvel täheldati veetaseme järsku alanemist kolmes Natura elupaigatüübi järves − Martiska järves ning Kuradi-  ja  Ahnejärves − ning eriti vihmasest aastast hoolimata jätkus alanemine ka sügisel ja talvel.

Mullune sügis ja lumeta talv hoidsid veetaset püsivana või isegi kergitasid seda pisut (Martiska järves), suvel aga hakkas see taas langema. Terasmaa sõnul seda väheste sademete süüks panna ei saa: "Kuigi suvi tundus kuiv ja kena, oli sademeid tegelikult täiesti keskmise piires; Jõhvi ilmajaama andmetel sadas maist augustini isegi veidi rohkem kui kahel eelmisel aastal. Kuivem oli tänavu vaid juuli, kuid juunikuu ja augusti lõpp tõid uut vett süsteemi piisavalt juurde."

Martiska ning Ahne- ja Kuradijärve veetasemes see paraku positiivse arenguna − ega isegi stabiliseerumisena − ei kajastu.

"Juuni lõpus alanud ja praegu üha jätkuva veetaseme langemise tõttu on nüüdseks nii Martiska kui Kuradijärve veetase  2012. aasta kevadega võrreldes kukkunud juba mõni sentimeeter üle ühe meetri. Martiska veetase näiteks alanes ainuüksi septembris 15 sentimeetrit."

1980. aastate teadaolevast veetaseme miinimumist on Ahnejärvel Terasmaa sõnul puudu veel vaid 24 sentimeetrit, Martiska järvel 64 ja Kuradijärvel 80 sentimeetrit. Kahe viimati nimetatu veetase on seni kukkunud kõige kiiremas tempos.

Veehaaret üle ei koormata

Kuigi järvede veetaseme alanemise põhjusi pole veel uurima hakatudki, arvavad teadlased võimalikuks süüdlaseks 2012. aasta suvest saati väidetavalt suurenenud veevõtu Vasavere veehaardest. Terasmaa peab küll tõenäoliseks mitme teguri koosmõju, ent märgib, et veehaardest kaugemal asuvate järvede veetase on püsinud palju stabiilsemana − kuival ajal aeglasemalt langenud ja pärast kiiremini taastunud.

Seega teeb jutt, et Vasavere veehaardega tahetakse liita ka Kohtla-Järve Oru linnaosa, Terasmaa murelikuks.

Piirkonna vee-ettevõtja OÜ Järve Biopuhastus tootmisdirektor Andra Pärnamäe ütles, et enne Ahtme veepuhastusjaama ehitamist tehtud uuringute alusel on neil lubatud sellest veehaardest võtta vett kuni 8000 m³ ööpäevas. Tegelik veevõtt on keskmiselt 6500 m³ ööpäevas.

"Oru linnaosa liitmine lisaks sellele sada kuupmeetrit ööpäevas, nii et mingit märkimisväärset muutust see kaasa ei tooks," kinnitas ta. "Pealegi kasutame lisaks ka Ahtme veehaaret, kus küll vee kvaliteet pole nii hea ja kust pumpamine on sügavama veekihi tõttu kulukam, aga see annab meile reservi ja pole mingit põhjust arvata, et me Vasavere veehaaret üle koormaksime."

Keskkonnaamet kavandab uuringut 

Kõik senised jutud vajadusest Kurtna järvede piirkonda põhjalikult uurida on põrkunud vastu keskkonnaameti väidet, et ühtegi uuringut ei saa teha enne, kui on kinnitatud ala uus kaitsekorralduskava, mis lähema kümne aasta tegevused määrab.

Seesama kaitsekorralduskava sai tegelikult valmis juba eelmise aasta hakul, kinnitamiseni pole aga seni ikka veel jõutud. Ameti Viru regiooni kaitse planeerimise spetsialisti Iti Jürjendali sõnul on põhjuseks ala keerukus.

"Nüüd on kava eelnõu sellises seisus, et on võimalik planeerida kaitsekorralduslikke töid, ja olemegi juba keskkonnainvesteeringute keskusele taotluse esitanud," rääkis ta. "Projekti põhieesmärk on töötada välja veetasemete seiremudel ja rajada seirevõrk, seda on kavas teha tuleva aasta esimeses pooles. Seejärel hakatakse mudelisse valitud järvede veetaset pidevalt mõõtma, et koostada vaatlusridade põhjal kogu kaitseala hõlmav hüdrogeoloogiline püsimudel. Eeldatavasti valmib see 2017. aasta juuliks, see on ajaks, mil tuleb uuendada Vasavere veehaardest vett ammutava ettevõtte vee-erikasutusluba."

Jürjendali sõnul peab hüdrogeoloogiline püsimudel andma ülevaate kogu kaitseala järvede veerežiimist ning selle abil oleks võimalik hinnata, millised tegurid veetasemeid mõjutavad.

"Samuti on planeeritud valitud järvede limnoloogilised uuringud. Koostoimes oleksid plaanitavad uuringud olulised nii kaitseala järvede hea seisundi säilitamiseks või parandamiseks kui ka järvede veetaset mõjutada võivate tegevuste keskkonnalubade väljastamiseks," lisas ta.