Illuka mõisakool saab värske ilme

Peahoone ümbruse vertikaalplaneerimine jätab lahti kaevatud nägusa sokli avatuks. Foto: Matti Kämärä

Illuka mõisa peahoones veetakse keldrist mulda ja kive välja, pahteldatakse klassiruumide seinu ja lagesid ning paigaldatakse sademeveekanalisatsiooni.

Kui Illuka mõisa peahoone ehk koolimaja katusevahetus venis kavandatust aasta jagu pikemaks, siis järgmisena alanud rekonstrueerimistööd kulgevad seni kenasti graafikus.

"Vundamendi hüdroisolatsioon ja soojustus on juba paigaldatud," näitab Illuka vallavanem Oleg Kuznetsov ehitustandril mõisa peahoone vundamenti, mis on nüüd varasemaga võrreldes sootuks suuremas ulatuses nähtav. "Kaevasime keldriosa välja, enne olid aknad pooleni maa sees − maja ümber on pinda aastatega isegi kuni 80 sentimeetrit tõstetud. Praegu käib vertikaalplaneerimine, mille tulemusena mõis viiakse teiste hoonetega ühele tasapinnale. Sademeveekanalisatsioon kogub vihmavee kokku ja see suunatakse siit kraavi," pole tema sõnul uputust karta.

Väljast avatumaks muutuv keldriosa veetakse ka seest tühjaks. Milleks seda keldrit kunagi kasutatud on, pole teada. Nagu ei teata sedagi, millal ja miks see mulda ja kive täis veeti. Nüüd on igatahes plaan sinna soojussõlm ehitada, et hoone hirmkallilt elektriküttelt maaküttele üle viia.

"Tuleva aasta lõpuks peaks maakütte tööle saama," usub Kuznetsov.

Kuna keldri tühjaksvedamise käigus tuli seal välja üks vahesein, kaalutakse nüüd võimalust ühele poole seina tualettruumid ehitada. Ennekõike just mõisa külastavatele turistidele mõeldes.

Kaevetööd tõid üllatusi

Üllatusi on tööde käigus rohkemgi ette tulnud. Ühel pool maja avastati sademeveekanalisatsiooni jaoks kraavi kaevates mõisaaegne paekivist kanalisatsioonitoru ja kaev; teisel pool maja tuli planeerimise käigus välja võlvlaega lampkast.

"See on tegelikult põnev; tulevikus võiks seda kõike turistidele eksponeerida. Hoones sees on ka üks kaev, see tuli välja juba aastaid tagasi, kui keldri teist poolt söökla ehitamiseks tühjaks kaevati. Seda oleme juba praegu turistidele näidanud; tahame sinna klaasist kaane peale ja valgustuse sisse panna," räägib ta.

Turistidele mõeldes kavandatakse ka veranda ehitamist − vanadel fotodel on näha, et kunagi see seal oli −, kus suviti võiks kohvik tegutseda.

Pooles majas käivad praegu sisetööd: pahteldatakse, krohvitakse, asutatakse põrandaid uuendama, vahetatakse välja elektrisüsteem. Maja teise poole sisemuse uuendamine on ette nähtud järgmises etapis, mille hange kuulutatakse välja ilmselt juba uue aasta alguses. Välimised aknaraamid on restaureerimisel, mis tähendab, et praegu on nende asemel kile. Sisemistel raamidel mingit ajaloolist väärtust ei ole ja nende asemele tellitakse uued.

Novembri lõpuks peaksid aknad ette saama, aasta lõpuks siseruumides remont valmis, fassaaditööd jäävad kevadesse.

Juba teist õppeaastat uude õppehoonesse kokku surutud õpilased-õpetajad võiksid seega kolmandast õppeveerandist alates mõisahoonesse tagasi kolida?

"Võiksid," nõustub Kuznetsov. "Aga see on kooli otsustada."

Head partnerid

OÜ Scandec Ehitus, kes Illuka mõisas toimetab, on vallavanema sõnul seni igati hea partner olnud. "Nad kooskõlastavad kõik asjad nii vallavalitsuse kui muinsuskaitseametiga, küsivad väga palju meie arvamust. Viimati küsisid näiteks krohvimise kohta − tegid seina peale neli proovilappi ja andsid meile valida, millist eelistame," näitab ta seinal praegugi näha olevaid valgeid ruute, millest ühele, sellele välja valitule, on pastakaga kirjutatud "delajem!" (eesti keeles "teeme!").

Illuka vald sai mõisa katusevahetusega piisavalt karmi õppetunni, et nüüd muinsuskaitse järelevalve rolli iseäranis tähtsaks pidada.

"Meil on kõigi asjaosalistega hea koostöö," kiidab Oleg Kuznetsov lisaks ehitajale ka muinsuskaitse- ja omanikujärelevalvet tegevat ASi Taalri Varahaldus, muinsuskaitseameti ja kultuuriministeeriumi esindajaid. Viimastel on Illukale alatihti asja, sest mõisakoolidele Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmist "Mõisakoolid − säilitamine läbi kasutamise" raha saanutel hoitakse silma peal.

"See on pigem nõustamine kui kontroll," ei pea Kuznetsov järelevalve tegijate hulka ülearu suureks.

Norra finantsmehhanismist eraldati mõisahoone renoveerimiseks 146 000 eurot, vald lisab praeguses etapis omalt poolt umbes 200 000 eurot.