Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Illuka mõisa keldrist leiti inimluud

Väheste luude põhjal võib esialgu üksnes arvata, et tegemist oli kuni 20aastase naisterahvaga, kes maeti umbes kaks sajandit tagasi. FOTO: Matti Kämärä

Illuka mõisa peahoone keldrit tühjaks kaevavad ehitajad leidsid sealt reedel inimluid; muinsuskaitseameti spetsialisti hinnangul toimus matmine kuni kakssada aastat tagasi.

"Näete, õlaluu on poolenisti kivi all; ilmselgelt on see inimene maetud siia enne hoone ehitamist," ütleb muinsuskaitseameti restaureerimis- ja arendusosakonna spetsialist Anu Kivirüüt Illuka mõisa peahoone keldris hoolikalt välja puhastatud luid näidates.

Luid on tegelikult vähe − üksnes õlad ja pool pead. Mõned luud on veel ämbris, koos välja tõstetud pinnasega. Reedest saati, mil keldrit tühjendanud mehed need avastasid.

"Mehed andsid leiust kohe mulle teada ja panid töö seisma," tunnustab muinsuskaitseameti Ida-Virumaa vaneminspektor Kalle Merilai.

Ilmselt noor naine

Eile lõuna paiku kohale jõudnud Anu Kivirüüt alustas sellest, et võttis luudel pinnast pealt ära, saamaks teada, kui palju neid seal on.

Kuhu on saanud ülejäänud luud, ei oska ta pakkuda. "Sääre- ja reieluud on palju suuremad, ei ole võimalik, et töömehed neid märganud poleks," välistab ta võimaluse, et nood koos välja võetud pinnasega keldrist ära oleks viidud.

Mõisa peahoone valmis aastal 1888, luud pidid seal juba siis olemas olema ja tõenäoliselt nii pikalt olnud, et neid seal ajal enam miski omavahel koos ei hoidnud. See seletaks ainult osa luude olemasolu.

Merilai ja Kivirüüt uurivad keldris olevat pinnast ja pakuvad, et tegelikult polegi seda keldrit hiljem mulda täis veetud, vaid pigem on vundamendi maasse süvistamiseks kraavid kaevatud.

"Alguses ehitati selle mõttega, et alla tuleb kelder, aga siis leiti, et seda pole tegelikult vaja, ja nii see pooleldi pinnasega täidetuna jäigi," arutleb Kivirüüt.

Väheste luude põhjal oskab ta arvata, et tegemist on 17-20aastase inimesega. "Pakun, et see on naine, aga päris kindel ei ole − kui vaagnaluud pole näha, on keeruline otsustada."

Kivirüüt lubab leitud luud Tartusse kaasa võtta: "Peseme need puhtaks ja vaatame põhjalikult üle − vanuse ja soo peaks täpsemalt teada saama, aga rohkemat ilmselt mitte, see vajaks juba põhjalikumaid uuringuid. Paneme need luud ülikooli luuhoidlasse, võib-olla keegi kunagi tunneb nende vastu lähemat huvi."

Leid legendi ei kinnita 

Mõisaga seotud legendi kohaselt olevat seal kunagi üks tütarlaps elusalt sisse müüritud. Luuleid seda legendi ei kinnita: "Luude asendi järgi saab arvata, et tegemist on tavapäraselt maetud inimesega − peaga enam-vähem loodesse, mis on kristlikule matusele omane," põhjendab Anu Kivirüüt.

Kalle Merilai sõnul võivad töömehed nüüd keldris edasi tegutseda. "Keldri tühjendamine käib nagunii käsitsi, nii et kui siin veel mingeid leide peaks olema, tulevad need töö käigus välja niikuinii. Ja kui midagi veel leitakse, eks siis otsustame, kas on vaja põhjalikumalt uurima hakata ja tööd seisma panna."

"Ma ei teagi, et mõisahoonete alt oleks varem inimluid leitud," ütleb Kivirüüt. "Aga ega nendes keldrites ju tavaliselt kaevata ka."

Tagasi üles
Back