Oru pargi külastuskeskuse mõte pole maha maetud

Komandandi maja projekteeris tuntud arhitekt Roman Koolmar, kes põgenes Eestist 2. maailmasõja ajal ja töötas hiljem arhitektina USAs. Foto: TOILA GÜMNAASIUMI KODULEHT

Kuna Oru pargi nn valgesse majja ei õnnestunud külastuskeskust rajada, on sihikule võetud komandandi maja, mis küll sõja ajal purustati ja tuleks uuesti üles ehitada.

Oktoobris Toila Oru pargis rahvamatka giidiks olnud kunagine Oru pargi metsnik Maire Uustal kahetses, et ühes Eesti esinduspargis, kus voorib tohutul hulgal rahvast, pole siiani õnnestunud rajada külastuskeskust. Uustal ise juhtis pargi korrastus- ja hooldustöid 1990. aastate keskpaigast 2008. aastani ning tollal oli plaan rajada külastuskeskus nn valgesse majja.

Külastuskeskuse väljaarendamine oli kirjas eelmises Oru pargi kaitsekorralduskavas ning see oli planeeritud aastatel 2004-2008, ent kavandatu jäi ellu viimata.

"See rong on läinud," tunnistas RMK loodushoiuosakonna Kirde-Eesti piirkonna juhataja Heinar Juuse, kelle sõnul ei saadud nn valge maja puhul Toila vallavalitsusega kokkuleppele.

Juuse meenutas, et RMK andis omal ajal pargimaja tasuta Toila valla käsutusse ning RMK juhatus ei kiitnud hoone ostu valla küsitud hinnaga heaks, olles valmis maksma üksnes kommunikatsioonide eest, mis olid vahepeal krundi piirini veetud.

Seega otsustas Toila vallavolikogu anda hoonestusõiguse OÜ-le Corrigo, kes rekonstrueerib praegu ajaloolist hoonet tervisekeskuseks.

Kaitsekorralduskavas sees

Juuse nõustus, et kuna Oru parki külastab aastas vähemalt 100 000 inimest − praegu käiv loendus annab selle kohta täpsema pildi −, oleks külastuskeskus hädavajalik.

Sama leitakse ka Oru pargi uues maastikukaitseala kaitsekorralduskavas kuni aastani 2022, mida praegu täiendatakse ja mis läheb peagi kooskõlastusringile.

Kavas tõdetakse, et Oru pargi maastikukaitsealal on välja ehitatud suurem osa külastustaristust, puudu on aga pargi külastuskeskus, mis võimaldaks koondada info pargis toimuva kohta (üritused, õppeprogrammid jmt) ning jagaks teavet pargi väärtuste ja ajaloo kohta. Seda enam, et 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi esimestel aastatel rajatud Oru park on ühe suurema historistliku maastikupargina unikaalne terves Baltikumis.

"Tulevikku suunatud eesmärk on külastuskeskuse väljaarendamine Toila valla, RMK ning keskkonnaameti koostööna. Eelmise kavaga planeeritud nn valge maja kasutamine on tulevikus võimatu. Alternatiivsetest asukohtadest võiks välja pakkuda Karuväravate lähedal oleva heinamaa või komandandi maja asukoha," seisab uues kaitsekorralduskavas.

Hea lahendus

Juuse unistus on ehitada külastus- ja loodushariduskeskuseks üles endine komandandi maja, mille asukoht on pargis veel hästi loetav, sest varemed on pargi haljastuse teenistuses lillepeenrana.

Millistest allikatest õnnestub parki vääristava plaani jaoks raha saada, pole praegu teada. "Ehk tekib uue Euroopa Liidu taotlusvooru ajal mingi võimalus. Sel juhul on hea, et külastuskeskus on ka kaitsekorralduskavva sisse kirjutatud − siis saab viidata heakskiidetud alusdokumendile," märkis ta.

Komandandi maja asukoht ja selle sobivus külastuskeskuseks tekitab Juuses kahetisi tundeid. Ühest küljest on paiknemine Karuväravate juures soodne, sest seal asub üks parklatest. Teisest küljest liiguvad spaahotellis peatujad rohkem aleviku pool, samuti jääb nn valge maja randa minejate käiguteele. "Samas oleks ka komandandi maja hea lahendus," arvas Juuse.

Omal ajal tingis komandandi maja ehitamise asjaolu, et töösturid ostsid 1934. aastal Oru lossi koos pargiga selle rajajalt Grigori Jelissejevilt ning kinkisid kompleksi Eesti Vabariigile riigipea suveresidentsiks. Konstantin Pätsi tulek Orule tõi endaga kaasa hädavajalikud turvaabinõud.

Maire Uustali koostatud raamatust "Oru park" saab lugeda, et komandandi maja projekt valmis 1935. aastal, selle autor oli Roman Koolmar, kes projekteeris kogu lossikompleksi ümberehitustöid. Hoone oli kahekorruseline, selle keldrikorrust kasutati garaažina. Taganevad punaarmeelased süütasid komandandi maja 1941. aasta 13. septembril põlema.